Korterituru suurim mure on langev tehingute arv

27. august 2008, 15:17

Langeva korterituru suurim probleem on langev tehignute arv. Korteriomanditehingute arv on käesoleva aasta esimese seitsme kuu jooksul võrreldes möödunud aastaga Eestis tervikuna langenud kolmandiku võrra.

Alljärgnevalt on võrreldud 2007. ja 2008. aasta seitset esimest kuud Tallinna korteriturul. Tegemist on suhteliselt pikkade perioodidega, mis aitavad välistada mõnest üksikust tehingust tingitud anomaaliad statistikas.

Aeglaselt langevate hindade tõttu on korteriturul ringleva raha mass kahanenud veelgi enam. Nii oli 2008. aasta esimese seitsme kuu korteriomanditehingute käive kõigest 9 miljardit krooni võrreldes mulluse 15 miljardiga. Languseks teeb see 40%.

Tallinna linnaosadest on tehingute arv vaadeldaval ajaperioodil kahanenud kõige enam Pirita linnaosas. Seal tehti käesoleval aastal kõigest 98 korteriomanditehingut. Samas tuleb märkida, et Pirita linnaosa korterite hind langes sel ajal kõigest 3% Tallinna keskmise 12% vastu.

Enam langes tehingute arv ka Kesklinna ja Haabersti linnaosas. Mõlemas tehti korteritehinguid eelmisest aastast 44% võrra vähem. Seejuures tehti 2008. aastal Haaberstis 438 ja Kesklinnas 854 korteriomanditehingut.

Kõige väiksem oli tehingute arvu langus Põhja-Tallinna linnaosas, kus tehingute maht langes kõigest 10%. Keskmine korteriomandi ruutmeetrihind langes Põhja-Tallinna linnaosas 5% võrra, kuid tehingute koguväärtus tõusis 2%.

Seega on Põhja-Tallinna linnaosa ainus linnaosa, kus korteriturul ringleva raha mass kasvas. Langeva tehingumahu ning langevate hindade juures on tõusev tehingute väärtus võimalik seetõttu, et aastaga on muutunud tehingigute struktuur. Kui 2007. aastal oli Põhja-Tallinnas ostetud-müüdud korteriomandi keskmiseks suuruseks 43m², siis 2008. aastal oli keskmise korteri pindala juba 50m².

Suurima hinnalangusega paistavad silma Kristiine ja Mustamäe linnaosad, kus keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind on langenud mõlemas linnaosas 14%. Kogu Eesti ja Harju maakonna keskmine korteriomandite hinnalangus on 11%, Tallinna korteriomandite tehinguhinnad on langenud 12%. Seega ei ole hinnamuutuste vahed suured.

Eluasemeturu, millest valdava enamiku moodustab korteriturg, tuleviku määrab turul ringleva raha mass. Selle jätkuval vähenemisel puudub vähimgi põhjus, miks korterite hinnalangus peaks pidurduma. Jätkuv korterite hinnalangus on eeldatavasti sama lauge nagu see on olnud siiani. Tänasel turul ei ole põhjust, miks hinnalangus peaks ka äkiliselt kiirenema.

Kinnisvaraarendajate kirstunaelaks peetakse saabuvat talve, mil tõusvad küttekulud sunnivad hindu kiiresti langetama. Võib küll arvata, et talve tulek on suure tõenäosusega ettearvatav. Samas aga arvestades iga-aastast esimese lume tralli Tallinna tänavatel ei pruugi põhjust olla oletada, et kinnisvaraomanikud talve tulekut paremini ette ennustada oskavad. Igal juhul avaldab täiendav kulu survet tühjana seisvate korterite hindade alandamiseks.

Hinnalanguse peatumiseks on esmalt oluline, et taastuva tehingumahu kaudu hakkab suurenema kinnisvaraturul ringleva raha mass. Tänase tehingutemahu languse juures ei paista see päev veel lähima poole aasta või aasta jooksul saabuvat.

Korteriomanditehingute arvu, väärtuse ja keskmise hinna muutus (01-07/2007 ja 01-07/2008) Korteriomanditehingute arvu, väärtuse ja keskmise hinna muutus (01-07/2007 ja 01-07/2008)

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing