Tallinna börs käis põhjas ära

01. september 2008, 16:39

Pärast krahhi Tallinna börsil tunduvad aktsiahinnad taas tõusuteel olevat. OMXT indeks kukkus 50% ajavahemikus 2007. a juulist 2008. a juulini.

OMXT on kõige madalamast seisust tõusnud juba 14%, kirjutab Stefan Andersson aripaev.ee ingliskeelses sõsarveebis bbn.ee. Tegelikult oli OMXT tipus juba 2007. a veebruaris, ja jõudis pool aastat hiljem, juulis, uuesti umbes sama tasemeni. Eesti kinnivaraturu hinnalagi oli üldise arvamise järgi 2007. a aprillis.

Aktsiahindade langust ei põhjustanud paaniline müük, vaid pigem see, et ostjad muutusid lõpuks ettevaatlikuks, millele andis omakorda hoogu juurde üleilme rahanduskriis ja sellest johtuvad kõrgemad intressimäärad. Kukkuvate aktsiahindade tõttu sai ettevaatlikkusest pessimism, mis kiirendas langust veelgi. Olgugi et intressimäärad on jätkuvalt kõrged ja et aktsiahinnad on oluliselt langenud, tundub mulle ometi, et pole esinenud mõningaid aktsiate sundmüügi juhtumeid.

Mulle on Tallinna börsi languse ulatus olnud mõneti üllatav. Tegurid, mis Eestis võimaldavad luua väärtusi, on pea et liiga head, et olla tõsi: NATO-toetusega julgeolekupoliitika, Euroopa Liidu toetatav vabakaubanduskeskkond ja abiraha Brüsselist, finantssektor, mida toetab rahvusvaheline pangandus ning tööjõukulud, mis on siiski veel oluliselt madalamad Euroopa keskmisest. Võib õigusega öelda, et enam-vähem kõik, kes on Eestisse viimase kümne aasta kestel investeerinud, on teeninud hulga raha, ometi on tõsi, et Tallinna börs kukkus läinud aastal 50%.

Tallinna börsi analüüsides peab alati meeles pidama seda, et see on väike, Eesti aktsiainvesteeringute sihtmaana on Tallinna börsi jaoks ikka liiga suur suutäis. Likviidsuskõikumised suudavad ikka veel viia OMXT indeksi äärmusteni, ja arvan, et möödunud aastal nägime tipmist äärmust ja nüüd hiljuti alumist. Sellised suured fondiinvestorid nagu East Capital ja Evli on kogenud, kuis investeerimisfondid lõõtspillina kord paisuvad ja siis jälle tõmbuvad kokku.

Tõusev aktsiturg mõjutab positiivselt kogu majandust, viidates asjaolule, et Eestis saab investeerimisega jälle teenida raha ja aidates omakorda kaasa kinnisvaraturu elavdamisele. Palgad Eestis on viimase kolme aastaga tõusnud 60%, ja seda ilma et oleks tekkinud tööpuudus. Tõusuvete naastes tuleb majandusse tagasi ka nõudlus, isegi tugevam nõudlus kui möödunud majandusaktiivsuse aegu.

Arvan, et praeguses õhkkonnas on Tallinna börsil noteeritud ettevõtete hinnatase madal, seda tõenäoliselt suures osas investorite likviidsuskitsikuse tõttu. Pea kõik Tallinna börsi ettevõtted on praegu rahvusvahelised, st avatud Eesti - ja välismaisele majandusele. Enamik neist on kasvavad ettevõtted ning kasumis ka tänavusel majanduslikut keerulisel aastal. Usun, et neisse ettevõtteisse investeerimine on praeguse hinnataseme juures suurepärane võimalus.

Mu meelest on Tallinna börsil soodsa hinnaga saada järgmist:

- Ehitusettevõtete Merko Ehitus ja Eesti Ehitus aktsiahind langes möödunud aastal väga tugevasti, ent ettevõtteil on õnnestunud püsida kasumis. Järgmise aasta tulemused on arvatavalt nõrgemad, aga üks selline aasta ei tohiks avaldada erilist mõju nende ettevõtete turuväärtusele. Kinnisvaraarendaja Arco Vara aktsia müüb kaugelt alla puhasväärtuse, 80% alla läinud aasta emissioonihinna. Ehitus- ja kinnisvarasektor on järgmistel aastatel kindlasti tõusjate seas, hoolimata isegi sellest, et praegu on sektor madalseisus.

- Eesti Telekom toodab stabiilselt 13-14 kr maksueelset kasumit aktsia kohta, aktsia hind on samas aga vaevalt üle 100 kr. Ka Tallinna Vee aktsia on sarnaselt atraktiivne, tootes pea riskivaba rahavoogu. Norma aktsia ei ole mitte ainult madala riskitasemega rahatootja - ettevõtte bilanss pungitab rahast, olles aktsiahinna põhiosa kattevara.

- Baltika ja Olympicu – ettevõtete, mis on rohkem laienemiselt orienteeritud – aktsia on samuti tugevasti kukkunud. Ettevõtted on aga siiski, hoolimata käesolevast karmist majandusaastast, rahvusvahelise laienemiskavaga järje peal. Praegust hinnataset vaadates tundub, et turg ei arvesta nende ettevõtete kasvuvõimalustega.

- Veel üks näide kasvupotentsiaaliga ettevõttest on Tallinna Kaubamaja. Ettevõte on juba saavutanud kriitilise suuruse ja ettevõte suurendab tulubaasi, laiendades nii tootevalikut kui minnes ka uutele turgudele. Praegu lõikab tütarettevõte Selver kasu madalatest ehitushindadest, laiendades äri Lätti. Baltimaade esmatarbekaupade turul on ruumi vaid piiratud arvule tegijatele ja Tallinna Kaubamaja tundub olevat muutunud üheks neist.

- Tallink investeeris liiga palju ja pingutas finantsküljest viimaste aastate jooksul üle. Siiski on viimased kuud hakanud tooma häid uudiseid: konkurents tundub lõdvenevat, kütusehinnad on mõnevõrra langenud ja mittekasumlikud ärid on lõpetatud. Tallinki turupositsioon on kogu aja olnud tugev ja kui intensiivsest finantseerimisest põhjustatud probleemid leiavad leevendust, siis paelub Tallink taaskord investorite tähelepanu.

- Ekspress Grupp on pärast aktsiaemissiooni saanud investoritelt palju negatiivset tagasisidet. On raske uskuda, et aktsiahinna möödunud aasta totaalne hinnalangus võiks viidata ettevõtte hästi läbi mõeldud ümberhindamisele.

Kasumit silmas pidades tuleb 2009. a arvatavasti raske enamikule Tallinna börsil olevate ettevõtetele. Euroopa riikide majandus üldiselt nõrgeneb veelgi. Teisest küljest jällegi on tõenäoline, et euro intressimäärad langevad. Eesti on langeva majanduse ja väliste tegurite tõttu tõusvate intressimäärade tõttu olnud raskes olukorras. Eeldades et euro intressimäärad langevad, lõikab Eesti järgmisel aastal eurodes laenu võttes kasu. Selleks ajaks vaatab ka aktsiaturg lootusrikkalt tulevikku, oodates järgmist mitme aasta pikkust kasvuperioodi, mis algab kas 2009. a lõpus või 2010. a alguses.

Märgukell ei hakka helisema siis, kui aktsiahinnad põhja jõuavad - igaüks peab ise langetama otsuse, majanduses on iga mees enda eest väljas. Keskpanga otsused mõjutavad raha väärtust ja sedakaudu ka aktsiahindu. Eestis tuleb arvestada veel sellega, et majandust mõjutab ka valitsuse seisukoht riigikassa ülejäägi kasutamise kohta. Tundmatuid tegureid on seega mitu, aga kui heita pilk aastaid ettepoole, siis, ma arvan, on Eestil olemas kõik eeldused selleks, et olla suurepärane paik investeerimiseks. Juhtub harva, et eksivad need, kes ostavad siis, kui aktsiaturg on kukkunud 50%.

Autoril on Merko Ehituse, Eesti Ehituse, Järvevana, Tallinna Kaubamaja ja Eesti Telekomi aktsiaid.

Kommentaari tõlkis Sven Tallo.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing