Miks eestlased Lätis hakkama ei saa?

09. september 2008, 15:16

Koolitusfirma Inscape ärijuht Rinel Pius kirjutab aripaev.ee blogikeskkonnas, miks eestlased Lätis hakkama ei saa.

Paar kuud tagasi külastasin ühte vana Läti kolleegi ja vestlesime nagu ikka Läti koolitusturust, Riia linnast ja sekka ka poliitikast. Küsisin Aigarsilt, et miks eestlased siin Lätis hakkama ei saa? Või kui saavad, siis naba paigast venitava jõupingutusega. Aigars naeris ja ütles, et kuna ajab eestlastega tihti äri, siis on mitu korda sama asja peale mõelnud. Lisas veel, et rootslased saavad hakkama ja norrakad saavad hakkama, taanlased ja isegi soomlased saavad hakkama, aga tõesti eestlased ei ole just lemmikud. Kuigi kohe tõdes, et eestlased on muidu edukad ja see edu lätlast erutab. Eesti-Läti ärisuhte kohapealt ei osanud ta muud enam öelda, kui et tema arvab, et eestlane on kontrollifriik ja see ajab temal küll naha punaseks, sest kellele meeldiks kui mingi võõramaalasest tüüp tuleb ja küsib lõputult andmeid. Kuid samas neid ära kuulata ja kasutada ei viitsi. Kuid jutu kokkuvõtteks lisas poliitiliselt korrektselt, et see on tema arvamus ja tema kogemus.

Tagasiteel Tallinna mõlgutasin rahvusvahelisi ja maailmakultuurilisi mõtteid ja vaatasin tagasi kogemustele ja äriprojektidele nii Lätis, Leedus, Venemaal kui ka Soomes ja Hispaanias. Mõnes nendest maadest olid tulemused äriliselt edukamad, kuid sotsiaalselt tunnetust justkui ei mäletagi ja mõnel maal juhtus vastupidi, et sotsiaalsus tahtis ära tappa, aga ilma marginaalita. Eksisteeris juhuslikkus või lihtsalt rukkis rapsi raspeldamine. Niimoodi aga rallit ei sõida.

Ainult mõned päevad Läti ekskursioonist hiljem sain vastuse, kuidas valutult erinevate kultuuride ringi sebida. Tuli välja, et mina ei olnudki esimene, kes avastas, et kultuurid on erinevatel maadel erinevad. Võti kultuuriukse avamiseks korjati üles Mustalt Mandrilt juba ammu. Nimelt sealtkandist on pärit esimesed rahvusvahelised rakukesed, kes on püüdnud erinevaid kultuure mõista. Üks seltskond kes mind vastuses aitas kannab nime Intercultural Navigators. Armsas kodukeeles kõlab see justkui kultuuridevahelised seilajad. Küsisin seilajatelt kohe ka ehteestlasliku küsimuse, et kuidas, pagana päralt, oskab keegi, kes on pärit Etioopiast ja pole kunagi Eestis käinud, õpetada mind paremini suhtlema näiteks Eestis elavate vene inimestega? Vastus selgus nendepoolt korraldatud rahvusvahelisel koolitusel.

Tähelepanu ei pööratud mitte sellele, mis rahvusest inimene on vaid hoopis mudelile mida erinevate kultuuride juures rakendada. Selgus, et etiooplane ei pea mitte käima Lätis või Eestis (kuigi see oleks meeldiv), et õpetada kuidas selles kultuuris toimetada. Vestlusringides seirati ühe teemana stereotüüpset mõtlemist, see on üks harjumus, millest peaks vabanema kui erinevates kultuurides ringi lippad. Tuleb välja, et iga lätlane ei olegi kuue varbaga ja põder on hoopis loom. Eestis alustab Navigatorsi programm esmalt vene koolide õpetajate toetamist, kes peavad eesti keeles õpetama hakkama, aga miks mitte ka politseinike ja piirivalvuritega, kes samuti selles osas abi vajavad. Või hoopis kümned eestlastest ettevõtete juhid, kel firmas sadu erirahvusest töötajaid, peaks harima oma kultuuritundmise tausta. Ja lõppude lõpuks saaksime ehk isegi Lätis hakkama.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing