Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Dividende võib välja võtta kogu kasumi ulatuses

10. september 2008, 13:13

Advokaadibüroo Sorainen partner ja advokaat Karin Madisson kirjutab ÄP Blogis, et dividende võib välja võtta piiramatu ajaperioodi jooksul ja kogu kasumi ulatuses.

Kui "headel aegadel" investeeriti kogu kasum äritegevusse, siis nüüd on saanud trendiks võtta teenitud kasum kas kapitali vähendamise või dividendi jaotamisena ühingust välja. Selline teguviis on tekitanud palju küsimusi ja vastukaja. Selles ei ole midagi taunitavat, juhul kui võlausaldajate huvid on sealjuures piisavalt kaitstud, mida aga käesoleval hetkel öelda ei saa.

Omanikud ei pea järgima juhatuse kasumi jaotamise ettepanekut

Tegelikku väljamakstavat dividendi suurust ei tasu otsida sama aasta majandusaasta aruandest ega juhatuse kasumi jaotamise ettepanekus, kuna dividendide lõplikku summa kinnitab omanik. Omanik ei pea lähtuma juhatuse kasumi jaotamise ettepanekust ning võib teha otsuse oma äranägemise järgi. Juhatuse ja omanike roll ning nägemus raha paigutamisest võib olla väga erinev. Nii võib juhatus soovida investeerida teenitud kasum äriühingu arengusse, kuid omanikud ei näe antud äris nii suurt potentsiaali ning neil võib olla hoopis paremaid investeerimise võimalusi. Nii näiteks võib olla juhatus teinud ettepaneku jaotada kasumit 2 miljonit krooni, aga omanikud otsustavad jaotada 4 miljonit krooni, millest aasta jooksul makstakse välja 3 miljonit krooni. Aasta lõpul jääb 1 miljonit krooni dividende välja maksmata ning see makstakse välja järgnevate aastate jooksul. Väljajaotamisele kuuluv dividend 4 miljonit krooni tuleb koheselt peale otsuse tegemist kajastada kohustuste (passiva) all võlana omanike ees ning selle võrra ühingu eelmiste perioodide jaotamata kasum väheneb.

Omanikud ei saa jääda dividendi jaotamise otsuses üldsõnaliseks nagu juhatus kasumi jaotamise ettepanekus. Nii näiteks on korrektne valuutavahetusühingu Tavidi juhatuse ettepanek, millele viidatakse Äripäeva 01.09.2008 ilmunud artiklis „Tavidi omanikud valmis kogu kasumi jaotamiseks“, mille kohaselt tegi juhatus ettepaneku jagada aktsionäride nõudmisel välja kogu jaotamata kasum. Sellega väljendas juhatus seisukohta, et ta ei näe probleemi kogu kasumi väljavõtmisel ning äriühingu kasumit ei ole vaja kasutada äriühingu tegevuses.

Selleks, et võlausaldajatel oleks selge arusaam, millises seisus ühinguga nad äri ajavad, peavad aktsionärid aga täpselt otsustama väljamaksmisele kuuluva kasumi suuruse. Kui aktsionäridel ei ole põhjust oma kasumijaotamist varjata, siis võivad nad otsustada välja jaotada kogu kasumi ning miski ei keela neil hiljem oma otsust muuta, juhul kui lisainvesteeringuteks on äriühingul vajadus. Sellisel juhul on võlausaldajatel võimalus arvestada nn „kõige mustema stsenaariumiga“ ning kui ühingusse jäetakse ikkagi rohkem raha, on nende huvid paremini kaitstud.

Sellistes otsustes ei ole midagi ebaseaduslikku ning järelduste tegemise osalise info alusel ei ole põhjendatud. Võib tekkida olukord, kus võlausaldaja, toetudes majandusaasta aruandele, milles sisaldub juhatuse kasumi jaotamise ettepanek dividende mitte jaotada, teeb otsuse astuda ärilistesse suhetesse antud äriühinguga ning saadab kaupa ettemaksu nõudmata, kuna tagatised tunduvad majandusaasta aruandest lähtuvalt head. Samas kui otsustaja oleks teadnud, et omanikud ei ole kasumi väljajaotamise otsusega jätnud ühingusse „ühtegi penni“, mis oleks võlausaldajatele tagatiseks, ei oleks arvatavasti sellist otsust tehtud ning oleks nõutud lisatagatisi. Seega ei tohiks vaid majandusaasta aruandes sisalduva informatsiooni alusel järeldusi teha.

Kasumi jaotamise viis ja aeg ning jooksva aasta dividendi jaotamine

Kui omanikud on kasumi jaotamise otsuse vastu võtnud, siis otsustatud summat võib välja jagada ükskõik milliste osade kaupa ja ükskõik millise ajaperioodi jooksul. Seega on lubatud ka igakuine dividendimakse. Juhul kui omanik teeb ka antud äriühingus tööd ja saab selle eest mõistlikku tasu, siis ei ole ohtu, et Maksu- ja Tolliamet sellist dividendimakset palgaks loeks. Otsustatud dividendid, mis ei ole välja makstud, kajastatakse bilansis kohustuste all.

Kui üldjuhul võib kasumi jaotamist otsustada vaid kinnitatud majandusaasta aruande alusel üks kord aastas, siis põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel. Selline eeldividend ei või olla suurem kui pool summast, mida võiks aktsionäride vahel aasta lõpul jaotada.

Dividendide väljamaksmine kahjumi korral

Isegi kui omanikud on otsustanud kogu kasumi välja jaotada, peab ühingu juhatus jälgima, et väljamaksed tehakse vaid ja ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum.

Samuti keelab seadus teha väljamakseid aktsionäridele, kui aktsiaseltsi viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev aktsiaseltsi netovara on väiksem või jääks väiksemaks aktsiakapitali ja reservide kogusummast.

Kui aktsionärile on tehtud väljamakse, mida tal ei olnud õigust saada, peab ta alusetult saadu tagastama. Ebaseadusliku väljamakse põhjustanud juhatuse ja nõukogu liikmed vastutavad väljamakse tagastamise eest solidaarselt väljamakse saanud aktsionäriga. Kui ühing läheb pankrotti, siis on küll võimalik nõuda ebaseadusliku väljamakse tagastamist aga selle tagasi saamise edukus võib olla küsitav. Samuti võib siinkohal tõusetuda juhatuse liikme täielik vastutus, kuna dividendimakset maksejõuetuse olukorras võib pidada ebatavaliseks.

Võlausaldajate kaitse

Küll aga tekib õigustatult küsimus, kuidas on võlausaldajatel võimalik saada täielik informatsioon, mille alusel otsuseid langetada. Kõik aktsiaseltsid ja osaühingud, kelle osad on registreeritud Eesti Väärtpaberite Keskregistris (EVK), peavad dividendide maksmise otsuse esitama viivitamata EVK’le ning info iga aktsia/osa pealt makstavast dividendist ja väljamakse tegemise ajast on igale isikule kättesaadav EVK kodulehel https://www.e-register.ee/ statistika/korporatiivsed sündmused alajaotuses. Tulenevalt seal kajastatud andmetest võib järeldada, et antud kohustust paljud äriühingud ei täida. Kui ainuüksi Harjumaal on registreeritud peaaegu 3500 aktsiaseltsi, siis dividendide jaotamise otsusest on teatanud kogu Eesti peale vaid veidi üle 30 ühingu.

Võlausaldajatele annaks parema kaitse see, kui kasumi jaotamise otsus tuleks nende ühingute osalt, kes ei ole kantud EVK-sse, esitada koheselt ka äriregistrisse ning see oleks kõigile avalikult kättesaadav. Samuti peaksid ühingud teavitama EVK-d ka juhul, kui nad otsustasid kasumit mitte jaotada. See annaks äriühingu majandusseisust parema ülevaate ning ei saa öelda, et omanike huvid saaksid selle tagajärjel kahjustatud.

Võlausaldajatel oleks kasulik nõuda lepingutesse sätteid, mille kohaselt tehingu teine pool peaks teavitama kasumi jaotamisest, jagunemisest, ühinemisest, kapitali vähendamisest, enamusomaniku osade/aktsiate võõrandamiseste vms. korporatiivsetest sündmustest. Sellised kohustused tuleks tagada leppetrahviga. Isegi siis kui dividendide jaotamisega seonduv info oleks täielikult avalikult kättesaadav, oleks ebamõistlik eeldada, et igapäevaselt toimuks koostööpartnerite andmete kontroll ning seega on selliste kohustuste lisamine lepingutesse igati mõistlik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing