Uue seaduse pluss: saneerimise ajal ei saa uut viivist nõuda

17. september 2008, 18:14

Advokaadibüroo Sorainen advokaat ja Georgetowni Ülikooli õigusteaduskonna magister Risto Agur selgitab aripaev.ee blogis, millised on paremad osad uues saneerimisseaduses Eesti firmaomanikele.

Firmad on mingis mõttes nagu inimesed. Nad sünnivad ja surevad. Paljude inimeste eluiga saab ravimitega pikendada. Nii on ka firmadega. Maksejõuetuse ohus firmade elu võib päästa saneerimismenetlus. Pisut lihtsustades ongi selliste firmade jaoks võimalus jääda ellu kõige parem osa uues saneerimisseaduses, kuid vaatame peamisi eeliseid võrreldes kehtiva õigusega lähemalt.

Peatub täitemenetlus ja viivisearvestus Esiteks on majandusraskustes firmadel ja nende omanikel uuest seadusest kasu seetõttu, et saneeritava ettevõtja suhtes peatuvad viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestus ning täitemenetlus, peatuda võib käimasolev kohtumenetlus. Samuti lükkub saneerimismenetluse algatamisel edasi võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamine. Tänu sellele on firmadest võlgnikel aega lahendada majandusraskustesse viinud probleeme äritegevust katkestamata, muuta äritegevus efektiivsemaks, likvideerida mittevajalikud majandusüksused ja töökohad, müüa tarbetu vara jne. USA nn Chapter 11 praktika näitab et saneerimisest väljuvad varasemaga võrreldes efektiivsemad ja madalama laenukoormaga ettevõtted, kes suudavad taas olla konkurentsivõimelised ja kontsentreeruda sellele, mis neil kõige paremini välja tuleb.

Ettevõtjal säilib kontroll oma ettevõtte üle Saneerimismenetluse üks olulisi eeliseid on ka see, et ettevõtjal säilib kontroll oma ettevõtte üle. See kontroll on küll piiratud saneerimisnõustaja ja kohtu järelevalvega, kuid oluline on, et saneerimismenetluse algatamisel ei lähe võlgniku vara valitsemise õigus üle haldurile nii, nagu see on pankroti väljakuulutamisel.

Võlausaldajatele võimalik saneerimiskava peale suruda Ka kehtiva õiguse alusel on võimalik maksejõuetu isiku ettevõtte säilitamine ja jätkamine läbi tervendamise ja kompromissi võlausaldajatega (võlgade vähendamine või tasumise tähtaja pikendamine), mis praktikas pole edukalt toiminud. Kompromisse sõlmiti 2006. kui 2007. aastal ainult viiel korral. Milles asi? Maksejõuetuks muutunud isiku ettevõtte säilitamine on siiani olnud keeruline muuhulgas seetõttu, et võlausaldajad ei ole selleks tahet avaldanud. Praktika pinnalt võib põhjustena välja tuua näiteks selle, et tagatiste arvel on võlausaldajad saanud oma nõuded (suures ulatuses) rahuldatud. Võlausaldajatel ei ole olnud piisavalt palju kaotada, et investeerida täiendavat aega ja raha võlgniku saneerimisse. Samuti on juhtunud, et tervendamist soovivad võlausaldajaid on jäänud pankrotimenetluses vähemusse. Oma osa on kindlasti ka inimlikul põikpäisusel või tervendamise võimaluse mitteteadvustamisel. Seepärast on oluline muuta kehtivat õigust selliselt, et teatud juhtudel oleks võimalik firmasid saneerida ka ilma võlausaldajate tahteavalduseta või selle vastaselt (nn cramdown). Ühtlasi on see võimas vahend võlgnikest firmadele tuua oma võlausaldajaid läbirääkimiste laua taha. Võlgnik võib teatud juhtudel taotleda võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamist. See võib kõne alla tulla näiteks siis, kui ei ole objektiivselt võimalik välja selgitada võlausaldajate meelsust kava vastuvõtmiseks (koosolekul osaleb alla poole võlausaldajatest). Samuti on see võimalik juhul, kui pooled võlausaldajaid hääletavad küll kava poolt, kuid kava ei saa nõutavat 2/3 häälteenamust, sest mõni suure nõudega võlausaldaja hääletab pahatahtlikult saneerimiskava vastu. Sellisel juhul tekib kohtul õigus asendada võlausaldaja puuduv tahteavaldus oma kohtuotsusega. Seaduseelnõu kohaselt kinnitab kohus võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava, kui ettevõtja saneerimine on tõenäoliselt edukas, mõnda võlausaldajat ei kohelda võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini ja kui võlgniku näol on tegemist olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga.

Maine ja usaldus koostööpartnerite silmis säilib Vastupidiselt pankrotimenetlusele on tõenäoline, et saneerimismenetlusega ei teki ettevõtjale halba mainet, mis takistaks tal saada täiendavat finantseerimist või viiks usalduskriisini tarnijate ja klientidega. Info levik ettevõtte makseraskuste kohta on piiratud, sest saneerimismenetluse algatamise kohta teadet üleriigilise levikuga ajalehes või väljaandes Ametlikud Teadaanded ei avalikustata. Võimalus jätkata äri olemasolevate koostööpartneritega on üks olulisemaid eeldusi saneerimise edukuse seisukohalt.

Kättesaadav finants- ja õigusnõustamine Alahinnata ei saa ka majandusraskustes ettevõtja võimalust saada saneerimismenetluse käigus hädavajalikku finants- ja õigusnõustamist spetsiaalse saneerimisnõustaja käest. Kuigi saneeritav firma peab selle eest maksma, on selle nõustamise hind kontrolli all läbi justiitsministri määrusega kehtestatava tasu arvestamise korra. Uus saneerimisseadus pole majandusraskustes firma ja tema omanike jaoks küll võlurohi, mis aitaks igas olukorras, kuid vaadeldud meetmed võivad paljud põdura tervisega firmad, kellel on oht muutuda maksejõuetuks, taas jalule aidata. Saneerimisseaduse eelnõu läbis kooskõlastusringi ja saadeti eelmisel nädalal Riigikantseleisse. Seaduse kavandatav jõustumisaeg on 1. juulil, 2009. aastal.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing