Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Poliitika turust vägevam

23. september 2008, 11:32

Läinud nädalal õppisime, et kui taplevad rahaturud ja poliitikud, siis viimased võidavad, kirjutab Stefan Andersson ap.ee sõsarveebis bbn.ee.

Finantskülje poolest pidanuks möödunud nädalal hädapõli jätkuma. Laenuraha hind jätkas tõusu ja investorid sebisid ringi, et end kaitsta. Neljapäeval aga astusid ühtäkki lavale Ameerika poliitikud ja keskpankurid, meenutades meile, kes on rahaturgude tõeline peremees.

Finantsreaalsus pöörati kummuli, kui poliitikud ja keskpankurid lubasid osta riskantseid varasid ja alustasid jõuliselt turu likviidsuse suurendamisega. Investorid õppisid selgeks, et mis tahes finantsanalüüs on kasutu, kui arvesse ei võeta poliitilist reaalsust. Muide, igasugune poliitanalüüs on jääb vajaka, kui arvesse ei võeta õiguskaitse tagamise võimet ja igasugune õiguskaitse analüüs on puudulik, kui ei arvestata sõjalise olukorraga jne.

Läinud nädala möll oli terve rea eelnevate sündmuste haripunkt. Ameerika intressimäärad oli pikka aega eriti madalad, ja lõpuks, 2006. aastast alates, hakkasid kõrgemad määrad salvama kinnisvaraturgu. Kinnisvarahindade langedes hakkas kahanema ka terve hulga mitmesuguste finantsvahendite väärtus. Kulutused krediidile suurenesid ja küsimus oli vaid selles, milline finantsinstitutsioon ikaldub, mitte enam selles, et kas see ülepea juhtub.

Käesoleval aastal, mil krediidikulu jätkuvalt kasvas, võtsid poliitikud ja keskpankurid olukorra leevendamiseks tarvitusele meetmeid. Siiski, kuni viimase ajani olid turu deflatsioonijõud tugevamad kui meetmed, mida poliitikud ja keskpankurid püüdsid rakendada turgude likviidsuse suurendamiseks.

Eelmisel nädalal aga muutus kõik. Turud olid langenud piisavalt, võimaldamaks kohast vasturünnakut. Riigikassa ja föderaalreserv asusid tegutsema ning jahmatasid investoreid nõusolekuga turulikviidsust suurendada. Sai selgeks, et sellest hetkest alates päästetakse rahainflatsiooni abil jällegi finantsinstitutsioone, korporatsioone ja eraisikuid, kes siplevad võlgades – just nõnda, nagu seda on juhtunud varemgi.

Möödunud nädala draamast võime järeldada, et finantskriiside aegu pole tähtis see või too näitaja, vaid oluline on vastu pidada kasvõi mõni päev kauem, kui seda suudab su konkurent – mäng on suhteline. Riigikassa ja föderaalreserv sekkusid Lehman Brothers’i ja AIG ikaldumise tõttu, ja tänu nende sekkumisele sattusid uude ning soodsamasse olukorda ka teised osalised.

Ka Eesti on kõrge krediidikulu pärast kannatanud. Kuna enamik Eesti finantskuludest on seotud eruriboriga, siis on ka eestlased pidanud Euroopa pankadele maksma selle eest, et neid nähakse kui suurema riski allikat. See, mis toimub praegu USAs, peegeldub peagi arvatavasti ka Euroopas ja riigi ning eralaenude kursivahe hakkab langema. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et Rootsi valitsus otsustas möödunud nädalal, et alustatakse suuremahulist riigiobligatsioonide müüki, millest laekuvat raha kasutatakse hüpoteekobligatsioonide ostmiseks. Rootsi valitsus teenib seega küll kursivahe pealt kasumit, aga samas sätib end kinnisvaraturu tõmbetuulte kätte.

Niisugust sammust võib järeldada, et ka Rootsi ei lase riigi kinnisvaraturgu kiire allakäigu teele. Näeme, et tõsise reflatsiooniprotsessiga on algust tehtud ja et kui silmas pidada riske ja likviidsust, siis poliitikud ning keskpankurid on alustanud turul toimuvale protsessile vastu töötamist. Möödunud nädala turutegelikkus tekitas survet, aga tegelik poliitiline elu on selline, et finantssüsteeme püütakse hoida vee peal. Poliitikud muidugi võitsid. Võitsid ka need investorid, kes oskasid oma analüüsis arvestada poliitikaga. Seekordsele finantsvärinale võivad järgneda veel järeltõuked, ent läinud nädalal näitasid poliitikud rahaturgudel oma jõudu. Finantsprobleemide lahendamine aga ei tähenda majandusprobleemide lahendamist - inflatsioon pole tulevikku suunatud lahendus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing