Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vaidluse puhkedes mõtle, kui palju maksab rahu

09. oktoober 2008, 11:19

Advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadid Carri Ginter ja Kaupo Lepasepp arutlevad aripaev.ee õigusblogis kohtulahingute mõttekuse üle.

Hõimuvendadel soomlastel on meiega ühine ütlus ”parem lahja rahu, kui rammus tüli”. Sama reegel kehtib, mõningate eranditega, ka õigusvaidluste puhul. Vaidluse puhkedes tuleks võtta aeg maha ja järgi mõelda palju maksab rahu. Kui aga kiusliku vastaspoolega kompromissi ei tule, siis tuleb säilitada kindlameelsust jõuliseks, pikaks ja paljunõudvaks kohtuvaidluseks.

Jutt sellest, et kohtulahingud kestavad kaua, on kõigile tuttav. Täiemahuline tsiviilvaidlus kestab rahulikult aastaid. Isegi parima õigusliku positsiooni korral (mida esineb harva), on alati õhus ebakindlus tulemuse osas. Ilus otsus võib olla väärtusetu, kui võlgnik osutub rahatuks. Enamik teab ka seda, et kohtus käimine on kulukas. Väiksemate nõuete puhul ületavad kulud kiiresti loodetava summa. Ununema kipub aga fakt, et kohtulahingud nõuavad pühendumust ja on emotsionaalselt kurnavad.

Kuigi seadus annab pooltele õiguse lahendada vaidlus kokkuleppega (kompromiss), kus pooltel on lahenduste leidmisel üsna vabad käed, kipub kompromissi otsimine jääma vaevaliseks. Enamasti kostab ühelt või teiselt poolelt kohati deklaratiivne argument – ”see on põhimõtte küsimus” või ”mul on ju õigus”. Põhimõtted on aga kallid ja kokkulepe väljendab kokkulepitud õigust.

Vastupandamatu soov oma õigust maksma panna vaibub aastatega. Pähe tulevad mõtted sellest, mida oleks saanud teha ”peos oleva varblasega” selle asemel, et ”katusel olevat tuvi püüda”. Kohtuasjale mõtlemine väsitab. Seetõttu tuleks juba eos mõelda, kas oleks võimalik langetada äriotsus, vähendada vaidlusega kaasnevaid riske ja unustada emotsioonid. Vaidluse alguses tuleks muuhulgas läbi mõelda:

- Kui suur on tõenäosus, et vaidlus laheneb edukalt, edu on osaline või puudub üldse?

- Kui pikk on periood tänase päeva ja kohtuotsuse jõustumise võimaliku päeva vahel? Kas olen kindel, et eduka otsuse saabumisel on teine menetlusosaline veel olemas ja võimeline otsust täitma?

- Millised on vaidluses minu võimalikud kulud hea, halva ja halvima stsenaariumi puhul? Kas ma saan oma menetluskulud võidu korral tagasi?

- Kas ma olen valmis pidama ja rahastama vaidlust, pühendama sellele oma aja ja mõtted?

- Kas ma olen kompromissivõimalused tõsiselt läbi mõelnud ja kompromissi otsinud?

- Kas mul oleks kompromissi teel võimalik oma kahju vähendada või vaidluseks kuluvaid närve ja raha muul viisil kasutades hoopis kasumit teenida?

Kokkulepe eeldab kainet otsustust, kus ollakse valmis kannatama kahju selleks, et oma äri ja eluga vaidluseta edasi minna. Oma meelsuse kujundamisel tasuks alustuseks tutvuda riigilõivuseaduses toodud tabeliga, millest näha vaidluse alustamise ja edasikaebamisega seotud riigilõivud ja Justiitsministri määrusega lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, millest näha positiivse kohtulahendi korral vastaspoolelt saadavate õigusabikulude maksimaalsed piirid. Näiteks 200 000 kroonise nõude puhul tuleb täna alustuseks tasuda riigilõivu 10 250 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb sama summa tasuda uuesti ja asja andmisel Riigikohtusse tuleb veel tasuda kassatsioonikautsjon 2000 krooni. 2 000 000 kroonise nõude puhul on summad vastavalt 55 250, 55 250 ja 20 000 krooni. Seejuures ei tohi unustada, et kulude kandmise, otsuse jõustumise ja võimaliku hüvitise saamise vahele võib jääda aastaid. Hagi osalisel rahuldamisel ei pruugi osa kuludest üldse tagasi saada. Lisaks jääb alati kaotamise risk.

Üheks levinumaks kompromissiks on nõudest osaline loobumine – näiteks loobutakse viivisnõudest juhul, kui põhinõue täidetakse. Rahaliste nõuete puhul on kompromissi sisuks tihti ka täiendavate tagatiste andmine ja maksegraafiku sõlmimine. Kohati on viimase õhu väljapigistamise asemel kavalam anda võlgnikule hapnikku. Võlgnik, kes usub, et suudab võla tulevikus tasuda, kuid ei saa seda täna teha, võib nõustuda andma juhatuse liikmete või omanike isiklikku käendust, tagatist nende kinnisvara näol vms tagatisi. Ilma nende tagatisteta lämmatatud juriidilise isiku vastane nõue on võlausaldajale tihti kasutu. Samuti võib olla kasutu täiendavate tagatisteta antud ajapikendus.

Kompromissi tasub otsida ka väljastpoolt konkreetse vaidluse raame. Lahendust otsides mõelge, kas võlgnikul on muid vahendeid või kontakte, millest võiksite olla huvitatud. Võibolla osutab võlgnik või tema lähikondne teile vajalikke teenuseid või müüb kaupu, omab teile vajalikku vara, sõidab teie ärile sobiva sõidukiga vms. Olles ise võlgnikuks mõelge, kas teil on ligipääs sellistele alternatiividele, mis võiks võlausaldajat huvitada. Näiteks leidis vaidlus selle üle, kumb lepingu pool vastutas transpordi käigus väidetavalt kaotsi läinud kauba eest, lahenduse hoopis koostöös. Sõjajalale sattunud pooled pikendasid omavahelisi lepingulisi suhteid ja kalkuleerisid ümber kauba müügikatte. Tulemuseks oli ühele poolele senisest suurem rahavoog, mis omakorda lubas varasema tüli unustada.

Kompromissi saavutamisega ei ole mõtet oodata kuni asja andmiseni kohtusse. Kohtueelne kokkulepe hoiab kokku menetlusdokumentide ettevalmistamise vaeva ja ajakulu. Tänases tsiviilkohtumenetluses on kohtunikud vägagi aktiivsed kompromissi otsimisel ja teema tõusetub niikuinii. Seega on ka advokaadid täna aktiivsemad otsides pooltevahel kokkuleppe võimalusi. Lisaks on kohus muutunud väga aktiivseks omapoolsete ettepanekute tegemisel. Seejuures on kohtul moraalne ülekaal vihjates poolte riskidele vaidluses. Kohati muutuvad kohtu ettepanekud vastavalt sellele, kui palju tõendeid on juba uuritud ja kuidas menetlusolukord jooksvalt muutub. Iga menetlusstaadium tähendab aga kulu nii pooltele, kui riigile. Meie töös on kogemusi, kus aastaid kestnud kinnisvaravaidluses saabus kokkulepe ringkonnakohtu jõulise pingutuse tulemusena. Asjaosalised ei lahkunud saalist enne, kui vajalikud allkirjad antud. Samuti olukord, kus rohked kokkuleppe otsimiseks peetud kohtumised jäid tulemuseta, kuid samade poolte vaheline kohtumine kohtusaalis viis kokkuleppeni kümne minutiga. Seda olukorras, kus kompromissi otsinud advokaadid ja kohtunik saalist lahkusid ja pooled omapäi jätsid.

Niisiis võtab mõnikord hea ja õiglase kohtuotsuse saamine aega ja vahendeid rohkem, kui pooled on valmis pühendama. Pragmaatiliseks ärivalikuks võib olla vähem hea ja vähem õiglane, kuid kiire kokkulepe. Ärge unustage, et kompromissis tuleb olla valmis taluma ebameeldivat selleks, et teine pool nõustuks ka neile ebamugavate tingimustega. Lõpuks – kui ikka ilma vaidluseta ei saa, tuleb kohtulahingud pidada vapralt ja pühendunult.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing