Kulude kärpimise tagajärjeks võib olla pankrot

16. oktoober 2008, 18:03

Implement Baltic muudatuste juhtimise konsultant ja tegevjuht Helen Pastarus kirjutab aripaev.ee koolitusblogis, et kui kulude vähendamise pikaajalisi tagajärgi ei ole piisavalt analüüsitud, lõigatakse kulude vähendamisega firmal nn käsi küljest ning tagajärjeks võib olla pankrot.

Meil on vaja kiiresti muutuda efektiivsemaks, meil ei ole aega pikalt kaaluda ja mõelda või tegelda inimestega, et nad muutuksid efektiivsemaks. See oli üks tagasiside minu eelmisele blogiartiklile, kus kirjutasin, kuidas töötajad mõjutavad efektiivsust.

Praegune majanduse seis nõuab loomulikult kiireid otsuseid ja tegutsemist. Kuid sageli tehakse otsuseid vaid lühiajalist eesmärki silmas pidades arvestamata, millised on kiire ja läbimõtlemata otsuse tagajärjed pikaajaliselt.

Näiteks tihti tõmmatakse võrdusmärk kulude vähendamise ja efektiivsuse vahele. Arvatakse, et kui kulusid vähendame, oleme efektiivsemad. Kuna tööjõukulu on firmades üks suuremaid kulusid, siis sageli on see just üks esimesi kohti, kus kulusid vähendada. Näiteks koondatakse 20% töötajatest, sest müük on langenud ja käive vähenenud. Mõnel juhul on see loomulikult õige lähenemine. Samas ei ole see praktikas sugugi nii lihtne. Suur oht on, et kui kulude vähendamise pikaajalisi tagajärgi ei ole piisavalt analüüsitud, lõigatakse kulude vähendamisega firmal nn käsi küljest, mis enam asemele ei kasva. Toon ühe väga lihtsa näite.

Kesklinnas kontorite piirkonnas asuvas söögikohas käisid ümbruskonna kontorite töötajad söömas – järjekorrad olid pikad, sest toit oli maitsev, menüüs erinevaid valikuid palju ning hoolimata pikast järjekorrast sai toidu kiiresti kätte. Mõne aja pärast märkasid inimesed, kes seal söömas käisid, et toit ei ole enam maitsev, menüüs ka vaid 2 valikut, lauad olid mustad, toidu kätte saamine võttis palju aega. Mis siis oli juhtunud? Seoses majanduslangusega otsustati kulusid kokku hoida – koondati 1/3 teenindajatest ja võeti tööle uus väiksema palgaga kokk. Selle tulemusena langes kvaliteet ning ümbruskonna inimesed hakkasid valdavalt käima söömas teises naabruskonnas asuvas söögikohas, kus muuseas olid isegi hinnad kallimad.

Lühiajaliselt oli ilmselt mõistlik otsus kulusid vähendada, aga kas ka pikaajaliselt? Kui söögikoht näeb nüüd, et klientide arv on vähenenud ja kurdab majanduslanguse üle, siis oleks ju loogiline samm veelgi töötajaid koondada. Kuid kas see tegelikult toetab firma jätkusuutlikkust ja toob parema tulemuse või ei tule siis enam sööma need vähesedki inimesed, kes seal veel söömas käivad?

Oleme näinud efektiivistamise projektides sama olukorda ka suurtes organisatsioonides, kus tegeldakse konkreetse tegevuse efektiivistamisega ja kaotatakse tervikpilt, mistõttu ei arvestata enam, mis loob väärtust ja mis mitte. Näiteks koondatakse kõige suurema palgaga müügiinimesed, kes muuseas toovad ka kõige suurema käibe. Eriti keeruline on see organisatsioonides, kus suur osa tulemusest sõltub töötajatest, mitte masinatest ning sellest, mis on inimesel peas. Läbimõtlemata kulude vähendamise tagajärjel on langenud kvaliteet, mistõttu kliendid hakkavad konkurentide toodete poole vaatama. Kui korra on kliendid juba lahkunud, siis usaldust tagasi võita on juba keeruline.

Seega enne, kui teha oluline otsus kulusid vähendada, tuleks siiski põhjalikult analüüsida tegevusi, mis loovad väärtust ja mis ei loo. Muidu peab läbimõtlemata otsuse tagajärgedega tegelema veel pikalt ja mõnda asja ei ole võib olla isegi headel aegadel võimalik taastada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing