Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Raha – kas järgmine mull?

28. oktoober 2008, 12:25

Sularaha suhteline hind on viimasel ajal lakke tõusnud. Kas sellele on ka mingi mõistlik seletus või oleme tunnistajaks järgmise mulli (st negatiivse hinnabuumi) tekkele, küsib Stefan Andresson aripaev.ee ingliskeeleses sõsarveebis bbn.ee.

Investoriga juhtub vahel nõnda, et mingil põhjusel satub ta ühest või teisest varast eriti vaimustusse. Eestis arvati mõni aasta tagasi, et parim on investeerida kinnisvarasektorisse, kuna selle väärtus ei langevat eales. Sellist investorit võis kuulda ütlemas, et „ ... palk tõuseb ja ehitamine muutub üha kallimaks ning hinnad ei saa ju langeda”. Maailmas tervikuna arvati veel hiljuti, et toornaftasektorisse on küllalt riskivaba investeerida. Taolist investorit võis kuulda ütlemas, et „ ... toornafta on piiratud ressurss, nõudlus maailmaturul kasvab, aga pakkmine on piiratud ja varud lõppevad”. Kulda ja tarbekaupadesse investeerijail on jällegi oma arvamine.

Niisugune mõtteviis näib loogiline, aga nii arutledes jääb see, milline võiks olla põhjendatud hinnatase, sagedasti tähelepanuta. Vaieldakse vaid selle üle, millises suunas hinnatase võiks liikuda, aga mitte milline see olla võiks. Kui aga põhjendatud hinnataset ei ole võimalk määrata, siis järelikult ei saa määrata ka hinnakõikumise suunda – asi taandub vaid teiste turul osalejate käitumise ennustamisele. Aga kõik püüavad ju ennustada konkurendi käitumist ja sellest olla sammu ees.

Üksikule Eesti kinnisvaraturul investeerijale võis vara soetamine tunduda täiesti loogilisena. Tegemist oli arvata pikaajalise investeeringuga, investori rahaline seis oli investeerimese hetkel tugev jne. Ent mis on loogiline üksikisiku tasandil, võib ühistasandil olla ebaloogiline. Samal ajal otsisid kinnisvara paljud, igaüks isiklikeil põhjusil, aga taoline ühiskäitumine kergitas hinnataseme liiga kõrgele. Inimestel polnud aimugi, milline võiks olla õige hinnatase, mõeldi vaid ähmaselt, et „ ... hind tõuseb, sest nõudlus on kõrge”. Nii loodigi hinnamull.

Niisiis vaetakse enda investeeringuid, kuid ei suudeta päriselt hoomata ühiskäitumise põhjustatud hinnatõusu, st ei tunta seda, mida turg „hindab”. Sellest vaatanurgast hinnates on varahinnad otsekui püramiidskeem: mida väiksem on rahavoog, seda paremini toimib püramiidskeemi analoogia. Kes kõige varem turutrendi ära tabavad, need võidavad kõige rohkem, need aga, kes tulevad hiljem, peavad taluma varasemate tulijate põhjustud kõrget hinda.

Millised võiksid olla praegused hinnamullid? Maailma turgudel eelistatakse viimasel ajal sularaha ja sularahaga võrdväärseid vahendeid. Sularahanõudlus on mitmel põhjusel olnud röögatu, seda nt tehingute, garantiide ja spekulatsiooni tõttu. Eelistatuim on olnud USA dollar. Kõigi varade hinnad on langenud võrreldes sularahaga, st võrreldes reaalvaraga on sularaha muutunud kallimaks. Keegi ei oska hinnata, kas sularaha hind on praegu kõrge või madal, selge on aga see, et viimasel ajal eelistatakse üha enam sulaaraha, millest võib järeldada, et tekkimas on negatiivne varahinnabuum ehk sularahamull.

Paljudele investoritele kogu maailmas on sularaha akumuleerumine olnud asjade loogiline käik, aga nad on ehk unustanud vaadata (või ei ole saanud seda teha), milline on sularahasse puutuv olukord ühistasandil. Viimatiöeldu kehtib riikide kohta, mil on suured valuutareservidid, nt Hiina, Jaapan ja Venemaa (vt „Raha on riskantne vara”, 28. mai 2008). Keskpangad üritavad– ja viimaks see neil ka õnnestub – turgude likviidsust taastada ja see võib eelistuse sularahalt ära kallutada. Kui sularahainvestorid kord mõistavad, et nad istuvad tohutu hulga ühetaolise vara otsas, siis võib turu suhtumine sularahasse muutuda 180 kraadi ning deflatsioon asendub inflatsiooniga.

Viimaste nädalate laenukapitali kasutamise kiire vähenemine ja sunnitud varamüügi (sunnitud sularahaost) osakaal võib osutada tekkivale sularahabuumile – kokkuvarisemine ja buum on omavahel seotud.

Praegu laenab Euroopa keskpank Euroopa pankadele iganädalasteks repotehinguteks piiramatul hulgal sularaha 3,75% intressiga. Kui mõelda sellele Eesti seisukohalt , siis on tähelepanuväärne, et sellise stabiilse rahakäivet tootva ettevõtte nagu Eesti Telekomi aktsia näitab praegu 20%st tootlust (kasum enne makse/turuväärtus). Teine näide tekkivast buumist pärineb Venemaalt, kus aktsiturg on tippaegadega võrreldes langenud u 80% ja kus inimesed hoiavad sukasääres USA dollarit.

Kui praegu on tõesti tegu rahabuumiga, siis varem või hiljem näeme, kuidas see põhjustab vara- ja tarbijahindade tõusu, ja sellega taastub olulisel määral ka aktsiaturg.

Tõlkis Sven Tallo.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing