Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mitu panka on Läti valitsus valmis päästma?

11. november 2008, 12:23

Kui mitu panka on Läti valitsus valmis päästma ja kui mitme eraettevõtte bilansi võtma enda kanda ilma ohustamata fikseeritud vahetuskurssi, küsib erainvestor Stefan Andersson aripaev.ee ingliskeelses sõsarveebis bbn.ee.

Laupäeval otsustas Läti valitsus, et võtab enda kontrolli alla Parex Panga, mis on riigi üks suurimaid panku. Tulevikku silmas pidades tõstatab selline teguviis aga kohe hulga küsimusi.

Esiteks, kui mitu panka (vajaduse kerkides) on Läti valitsus valmis päästma? Parex Pangas on hoiustajate raha ümmarguselt 2 miljardit latti. Teistes lätlaste omanduses olevates pankades - Rietumu Banka (mis kuulub osaliselt iirlastele) ja Aizkraukles Banka - on hoiuseid umbes miljardi lati eest kummaski. Eelmiste sõiduvees tulevad kümned väikesed Läti pangad. Keda päästetakse ja keda mitte?

Teiseks kerkib küsimus lati stabiilsuse kohta. Erapakade kohustusi enda kanda võttes võib Läti valitsus ohustada lati fikseeritud kurssi. Paratamatult tuleb leida kompromiss pankade päästmise ja fikseeritud vahetuskursi säilitamise vahel. Väljastatud lattide garantii laiendamine, hõlmates ka väljastatud pangadeposiidid, muutub mingil hetkel Lätile liiga suureks ülesandeks. Parex Panga üle kontrolli võtmisega on valitsus sisuliselt astunud sammu, millega lisaks erahoiustajate hoiuste tagamisele võetakse enda kanda kogu Parex Panga hoiuste tagamine. Tõsi ta on, et Euroopas on kokku lepitud, et vältida suurte pankade ikaldumist, aga selline samm võib ohustada latti.

Kolmandaks võib olla, et Parex Panga kunded putkasid Põhjamaade pankade manu, kuna sealseid valitsuse poolseid tagatisi tajutakse usaldusväärsematena Läti valitsuse pakutavaist. Kui nii, siis aitasid Põhjamaade pankade tagatised sõna otseses mõttes Parex Panga Läti hoiusteturul üle mängida.

Senimaani oli Parex’i probleem likviidsusprobleem. On võimalik, et IMF sekkub Lätis toimuvasse, ja just nõnda, nagu on juba juhtunud Islandil, Ungaris ja Ukrainas. Võimalik et Euroopa Keskpank võiks pakkuda krediidilepet. Pikemas perspektiivis määrab aga just laenuvõtjate rahavoog Läti panganduse eluvõimelisuse. Ei pea väga julge olema, oletamaks, et kahjum suureneb kinnivaraturu ja majanduse tagasilöökide tõttu veelgi.

Eesti olukord on Lätist erinev, sest Põhjamaade pankade osa siinsel pangandusturul on suurem. On väga ebatõnäoline, et Swedbank, SEB jne lubaksid tekkida olukorral, kus aktsionäride aktsiakapitaliinvesteeringud haihtuksid samal kombel nagu juhtus Lätis Parex Pangaga, ja Eesti pangandus on pea täielikult lõimunud Põhjamaade piirkonnaga.

Oktoobrikuus kasvas Eesti Panga bilanss kiiremini kui eales varem – 41 miljardilt kroonilt 53 miljardi kroonini. Ma eeldan, et see kõneleb meile asjaolust, et välismaised emapangad toetavad Eesti harupankade bilanssi. Kuna Eesti (ja teiste Balti riikide) kohustused on enamjaolt euros, siis on võimalik, et Rootsi krooni hiljutise nõrkuse põhjustasid just rahaülekanded Batli riikide pangandussüsteemi.

Oktoobris oli märgata ka, kuis ringluses oleva Eesti krooni kogus aastaga on suurenenud, ja see oli esimene suurenemine 2007. aasta novembrist alates. Tavaliselt oleks see kergelt positiivne majandusnäitaja, ent praegu on see pigem tavapärasest suuremate rahaväljavõtmiste tulemus, mida põhjustas üldine närvilikkus oktoobrikuus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing