Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Järgmise majandusõitsengu kutsub esile elektriauto

19. november 2008, 10:27

Üleminek uuele tehnoloogiale võimendab majanduse õitsengut, interneti esilekerkimine tekitas maailmamajanduses revolutsiooni. Kas elektriauto tulekuga juhtub sama, küsib Stefan Andersson aripaev.ee sõsarveebis bbn.ee.

Majandusõitsengu tekkimiseks on vaja nõudluse kasvu ja võimalust selle rahuldamiseks pakkumise kaudu. Pisut küüniliselt öeldes on sõjajärgne olukord kiire majandusarengu tekkimiseks ideaalne. Algtase on madal, inimesed, teades, mida nad tahavad, teavad ka seda, kuidas seda nõudlust rahuldada oma töö, toorme, tehnoloogia ja teadmiste abil. Teisest küljest on aga nii, et riigis, kus nõudlus on soikunud, on majandusõitsengut esile kutsuda raskem. Jaapan ja Saksamaa on näited rikkast riigist, kus just rikkuse tõttu on nõudlus majanduse arendamise järele suhteliselt vähene. Niisuguses riigis on kasumlikult investeerida raske, sest „kõik” on juba saadaval.

Majandusaktiivsus on tsükliline, aga mingi uus tehnoloogia võib majandusõitsengut võimendada. Mitte väga ammu tagasi lõikas maailmamajandus kasu interneti levikust. Nõudlus internetipõhiste teenuste järele tõusis tohutult ning seda nõudlust suutis rahuldada uut sorti tööjõud ja uus tehnoloogia, mida kasutati selles sektoris. Tänu internetile kasvas kogu maailma majandus mitu aastat järjepanu.

Viimastel aastatel on maailmamajanduse kasv toimunud peamiselt Aasia tõusu tõttu ja selline suund mõistagi jätkub. Hiina majandusõitsengu algtõuge ei pärinenud siiski mitte Hiina nõudlusest, vaid Läänemaailmast. Käsikäes kapitalismi ja eraomanduse arenemisega toimuvad Hiinas järk-järgulised muutused. Tähtis on seejuures, et maa omandiõigus tekitab krediidi kasvu ja kogunõudluse suurenemist majanduses. Tulevik näitab, kas Hiinast saab küps kapitalistlik riik või mitte.

Niisiis, kust leiame tulevikus maailma majanduskasvu? Kui autotööstuses peaks toimuma pöördeline tehnoloogiamuutus, siis võib olla kindel, et sel oleks maailma majanduskasvule tohutu mõju. Muutus tehnoloogias toimuks aga siis, kui toimuks muutus nõudluses ja inimesed sooviksid tõesti vahetada praegused bensiiniõgijaist autod uute vastu. Tegelikult näib, et toornafta kõrge hind tõukab nõudlust just sellises suunas. Nimelt elektriautode suunas.

Tehnoloogiamuutus autotööstuses mõjutaks majandust tohutult: investeeritaks uutesse autodesse, tehastesse, elektri- ja akutootmisse, akude laadimisjaamadesse jne. On ilmne, et traditsiooniline autotööstus ei pruugi siis olla enam edukas. Tesla Motors, kes arendab elektriautot, paikneb nt Silicon Valley’s, teine aga, Think, Norras.

Hoolimata probleemidest, mis on seotud viivitustega, on General Motors elektriauto GM-Volt’ iga graafikus ja autot peaks tutvustatama 2010. GM Volt on suurendatud tegevuskaugusega elektriauto, st, see on elektrimootoriga auto, mida laetakse ka sõidu ajal. Lühikeste vahemaade (kuini 65 km) tarvis pole vahelaadimist vaja ja auto öisest laadimisest kodus piisab. Pikemate vahemaade jaoks varustatakse auto mootoriga, mis tarvitab bensiini või etanooli ning mille abil laetakse sõidu ajal akut. Enamgi veel, pakutakse ka võimalust laadida akut katusel paikneva päikesepaneeli abil.

Praegu näib, et üks kimbatust tekitav asjaolu on elektriauto hind. GM on viidanud, et GM Volt’i hind on umbes 30 000 – 40 000 dollarit. Loodetavasti langeb hind, kui elektriauto tootmisel jõutakse masstootmise jaoks sobilike lahendusteni. Akude eluiga hinnatakse kümnele aastale. Kui autot laadida kodus, siis oleksid kulutused autole vaid murdosa sellest, mida praegu makstakse bensiini eest.

Tulevikuauto arendamisel töötavad autotootjad eri lahenduste kallal, kaasa arvatud akude, vesinikelementide ja mitmesuguste hübriidlahenduste arendamine. Uut tehnoloogiat kasutatavate autode turuliider on praegu Toyota Prius. Mulle tundub siiski, et GM Volt, mis peaks saabuma turule juba kahe aasta pärast, kutsub esile läbimurde. Vajalikku abi poliitilisel tasandil saab GM arvatavasti Ameerika Ühendriikide valitsuselt. Juba ettevõtte koduturg on tohutu, kuna Ameerikas sõidetakse suures osas just lühikesi vahemaid.

Sisepõlemismootori kasutamiselt üleminek elektrimootori kasutamisele tekitaks tohutult tagajärgi. Toornafta hind variseb kokku, ja sellel on geopoliitilised tagajärjed. Riigid nagu Hiina ja Tšiili, kes toodavad liitiumi, asuvad toormaterjali osas võtmepositsioonile, eeldusel muidugi, et kasutatakse jätkuvalt liitiumakusid; autotootjana võivad esile kerkida hoopis riigid, keda praegu sellisena ei tuntagi.

Kõrge toornafta hind on tekitanud nõudluse uue põlvkonna autode järele. Küsimus on selles, kas seda nõudlust suudetakse rahuldada vastava pakkumisega. Kui suudetakse, siis aitab see kaasa laiaulatusliku majandusõitsengu tekkimisele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing