Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mitte ühtegi sõna majanduslangusest

20. november 2008, 16:57

Kõik me kasutame igapäevaselt sõna lahendus. Ühed otsivad lahendusi, teised pakuvad.

Firmades tehakse ajurünnakuid, et genereerida kliendile parimaid lahendusi. Olgu selleks siis jõulumüügi suurendamine, kliendi parim teenindamine või otseselt kliendile parima toote või teenuse lahenduse pakkumine. Ilmselt proovitakse neid lahendusi välja mõelda sellepärast, et saada rohkem tulu. Lahenduste väljamõtlejad ei kahtle, et need on parimad või siis vähemalt paremuselt teised. Olen isegi mitmeid turundusprojekte juhtinud, kus otsitakse kliendile parimat lahendust. Oma arvates oleme neid leidnudki ning otse loomulikult on nad olnud parimad.

Kuid viimasel ajal on minus hakanud tekkima kahtlus, et midagi on lahendustega viltu. Koolitaja üks töörõõmudest on võimalus osaleda mitmete ettevõtete tööprotsessides üheaegselt nii osalisena ja vastutajana kui ka vaatlejana. Minu jaoks on see rõõm võib olla suuremgi, sest endise ettevõttejuhina näen samu protsesse, milles ise olen kunagi osalenud. Nüüd olen ka kõrvalt vaatleja ja märkan neid kohti paremini, kui rajalt rappa hakatakse minema. Uute lahenduste leidmisel ei pöörata tavaliselt tähelepanu peamisele: milleks on üldse lahendust vaja. Lahenduse tulemuseks on tegelikult mingi probleemi ära hoidmine või uue tulemuse saavutamine. Kuid mõtlemisprotsessi käigus läheb meil see meelest ja võimust võtab projekti ümber toimuv melu, äkki tekkiv võimalus kuskil kulu kokku hoida ja/või subjektiivne vaimustus kui palju asjalikku tööd sai tehtud. Kuid kuhu jäi algne mõte, loovus ja tahe midagi uut saavutada? Tulemuseks on lihtsalt uues kuues vana. Olgu see siis uus lahendus juhtimises, mis tihti tähendab vaid ametinimede muutmist või olgu see uue lahenduspaketi leiutamine, mis tavaliselt on ühte karpi paigutatud kolm vana toodet.

Nüüd alustatakse nende uute lahenduste müüki oma ettevõtte töötajale või kliendile. Kulutatakse palju töötunde ja reklaamiraha selle asemel, et pühenduda analüüsile - kas see lahendus hoidis ära olemasoleva probleemi (muuseas tuleb ka kindlaks teha, kas probleem üldse on olemas) või tekitas ta juurde uue tulemuse. Mõõtkem siis seda otseselt rahas, positiivses meediakäras või rahulolu kasvus klientide seas. Mõelgem, kelle jaoks seda lahendust vaja on. Kas see on nimetus, millega ettevõte saab hoida kokku lühiajaliselt kulusid või on see tõesti lahendus, mida klient vajab ja on selle eest valmis maksma. Pahatihti on see lahendus, mille ettevõte välja mõtleb, parim lahendus talle, kuid mitte kliendile.

Aasta tagasi sõlmisin ühe turvaettevõttega lepingu kodu tehniliseks valveks. Soovitati koheselt ka korralist hooldust, sest see tagab valvesüsteemi vigadeta töö ja hoiab silma peal, et andurite patareid oleksid värsked. Kuna hindan, et asjad toimiksid ja argumentatsioon ning müügitöö oli asjalik ja meeldiv, siis olin nõus. Aasta sai mööda ja helises telefon, kus klienditeenindaja teatas, et käes on hoolduse aega ja millal tehnik võiks tulla. Töölkäiva inimesena ütlesin, et igal tööpäeval peale kella kuut õhtul. Üllatus oli suur, kui aru sain, et tehnik lõpetab töö kell viis. Kuni selle ajani oli lahendus töötanud. Olin positiivses meeleolus ja rahul sellega, mida aasta tagasi meeldiva ja mugava lahendusena pakuti. Võtsin seda kui lisaväärtust. Nüüd sai minust rahulolematu klient, sest avastasin, et minul on nüüd probleem.

Olin ostnud endale lahenduse asemele probleemi. Pean leppima kokku päeva ja kellaaja, küsima töölt vabaks, kaotama enda ja oma ettevõtte jaoks produktiivseid tunde, et lahendada enda isiklikku probleemi. Sellel korral keeldusin hooldusest, võtsin kapist valvesüsteemi juhendi ja ajasin asja ise korda. Keeldusin ka järgmistest hooldustest. Raha jäi ka tasku. Milleks maksta kellelegi, et ta tekitaks sulle probleemi. Pange tähele, nemad nimetavad seda lahenduseks. Kuid sellele, kes maksab, on see hoopis probleem.

Kui palju on elus selliseid näiteid, kus te avastate, et lahenduse asemel olete ostnud mure. Olgu see siis mingi internetipood, kust kuller toob asjad koju tasuta, kuid jällegi vaid kuni kella viieni. Alternatiivi postkontori näol nad ei kasuta, sest nende arvates see maksab ja nemad on ometi mõelnud välja kliendile parima, tasuta kulleri lahenduse. Või olgu see köögimööbli täislahendus, kus äärmiselt olulise lisana müüakse sulle maha käteräti kapp, mida tegelikult keegi kunagi ei kasuta ja rätt ripub ikka pigem kapinupu küljes. Olgu selle väite tõestuseks köögifirma enda reklaambuklett, mis informeerib lahenduse kasulikkusest, kuid kõrvaloleval pildil ripub rätik ahju käepideme küljes.

Kõrvaltvaatajana on muidugi hea iniseda, et peate aru saama, mis on lahendus. Tunnistan, et ise ei mõelnud ka enne väga intensiivselt sellistele asjadele. Nüüd, olles igapäevaselt seotud koolituse ja konsultandi tööga, näen, kus lähevad asjad vale rada ja et mingil hetkel, kui lahendus hakkab tulema, hakatakse tegelema oletuste ja mõistatamistega, mitte analüüsiga.

Lahenduse õigel rajal püsid siis, kui mõistad, kes on sinu klient ja mida ta soovib. Muuseas, lihtsaim viis seda teada saada, on temalt küsida.

Artikli autor Rinel Pius – Inscape Koolituse Ärijuht

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing