Eesti paindlikkuse proovikivi

02. detsember 2008, 11:46

Kolmas kvartal oli Eesti tööturul tugev, ent nüüd pannakse selle paindlikkus proovile, kirjutab erainvestor Stefan Andersson aripaev.ee ingliskeelses sõsarveebis bbn.ee.

Sisemajanduse reaalse kogutoodagu järsust vähenemisest hoolimata oli 2008. a III kvartal Eesti tööturul hea, mis näitab seda, et Lääne- ja Ida-Euroopa vastastikune lähenemine kehtib nii majanduse tõusu kui ka langemise aegu. Ida-Euroopa jaoks tähendab see, et kasumilikkus langeb, palk ja tootlikkus aga tõuseb.

III kvartalis oli Eesti keskmine brutopalk 12 512 krooni, mis on läinud aastaga võrreldes 15% suurem. Ka II kvartalis oli aastatagusega võrreldes 15% tõus. Reaalne palgakasv (ehk arvestades inflatsiooni) aastate lõikes oli 3-4% nii II kui ka III kvartalis. Hooajaline palgalangus käesoleva aasta II ja III kvartali vahel oli 6% ehk sama, mis läinud aastal.

Teame, et III kvartalis nõrgenes SKP II kvartalist rohkem. Suure tõenäosusega tõusis töötulu osakaal Eesti SKPst kvartalis veelgi. Kasumi osakaal SKPst eeldatavasti vastavalt langes.

III kvartalis polnud mitte ainult palgakasv positiivne, vaid ka tööhõivega tagatud inimeste arv püsis stabiilsena. III kvartali andmetel oli Eestis 661 tuhat töötavat inimest, mis on vaid tühine 0,2%-line langus aastatagusega võrreldes. Hooajaline kasv III kvartalis võrrelduna IIga oli 0,6% möödunud aasta 0,5% vastu. Töötleva tööstuse töötajate arv kasvas läinud aasta 128 tuhandelt 138 tuhandeni.

On selge, et IV kvartalis vastavad näitajad halvenevad. Sel nädalal avaldas Eurostat oktoobrikuu andmed töötuse kohta. Kui läinud suveni oli Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes kõik hästi, siis sügisega on meie töötustase tõusnud 4%lt 7,5%ni. Tõsi, niisugusel kiirel tõusul on ka statistilised põhjused, mis on seotud demograafia ja inimeste kalduvusega end töötuna arvele võtta. Siiski on nii, et oktoobrikuus olid Eesti ja Hispaania töötustaseme aastase suurenemise poolest esirinnas. Arvata on, et ka palgakasv aeglustub nüüdsest oluliselt.

Aasta 2009 saab Eesti tööturu jaoks proovikiviks. Eks näeme, kas tööturg on piisavalt paindlik, tulemaks toime pingetega, mis tekivad nõudluse langemisest turgudel – paindlik palkade, tööaja ja -asukoha kui ka majandussektori osas, kus töötada. Tööandja kui ka töövõtja paindlikkus ja võime jõuda teineteise ning kokkuleppeni määrab selle, kuidas tööturg tuleb toime kahaneva ning muutuva nõudluse olukorras. Väga tähtis on loomulikult ka see, kui efektiivselt suudab valitsus kasutada Euroopa Liidu toetusprogramme.

Arvata on, et Eesti osutab suurt paindlikkust. Majanduse võime tulla toime vapustustega peaks olema üsna hea, arvestades asjaolu, et Eesti majandus põhineb suurel hulgal eri majandusharudest pärit väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel ning et riigi integratsioon geograafilises mõttes on hea. Majanduse kõige suurem mure on selle sõltuvus kinnisvarasektorist. Siiski, teisest küljest vaadatuna – kinnisvarasektori langus algas Eestis juba 18 kuud tagasi ja seega on osa korrektsioonist juba selja taga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing