Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kohustuslik osa Rioreisist -- favelaturism?

Liis Kängsepp 13. detsember 2008, 18:54

Favela pole Rio de Janeiros enam ainult vaene slumm, vaid ka oluline vaatamisväärsus turistidele, kes maksavad hingehinda, kogemaks mootorrattasõitu üles mäe otsa (favelad asuvad enamasti Rio paljudel mägedel), kust avanevad muinasjutulised vaated Riole.

-- @page { margin: 2cm } P { margin-bottom: 0.21cm } -->

Favela-tuure pakuvad Rios kõik hostelid, hinnad jäävad umbes 60 reaali kanti või sellest ülespoole, tänast kurssi arvestades on see umbes 300 eesti krooni, ja inimesed on neist ekskursioonidest väga huvitatud. Suurem osa Riot külastavatest turistidest on näinud filme „Jumala linn“ ja „Eliitrühm“, mis omamoodi idoliseerivad favelaelu, ning suur osa neist turistidest tahab neid müstilisi favelasid näha.

„See kogemus oli super,“ räägib mulle suurte säravate silmadega Adrian, keskealine advokaat New Yorgist, „kõigepealt sõitsime mootorrattaga üles ja siis olid seal inimesed, kes müüsid oma käsitööd ja kunsti.“

„Me ostsime sealt selle pildi, sest nii kui nii sõidame täna koju,“ räägivad noored ameeriklased Jess ja Martin, näidates lõuendit, kuhu maalitud kuulsaim vaade Riost – mäe otsas seisev Jeesuse kuju, tema selja taga suur valge kuu. „Seal oli uskumatult palju ilusaid asju!“

Muidugi, ma saan neist inimestest aru, favelad on huvitavad. Ja ma saan aru ka nende tuuride organiseerijatest – miks mitte pakkuda teenust, millel on olemas palju maksujõulisi tarbijaid.

Aga ikkagi... Mina sellele tuurile ei läheks. Inimesed, kes elavad favelades, pole loomaaialoomad. Kui mina elaksin sellist elu, ei tahaks ma, et nõmedad gringod tuleksid ja minu häda ning viletsust elevalt kilgates pildistaksid.

Kohalikud ise faveladesse muidugi hästi ei suhtu – favelad aina kasvavad ja laienevad. Mäenõlvadel, kus varem kõrgus kena mets, laiuvad nüüd koledad lobudikud. Rääkimata sellest, et lisaks imelistele vaadetele ei maksa favela elanikud ei vee ega elektri eest, vaid varastavad seda.

Hinnanguliselt elab Rios favelades pisut üle miljoni inimese ja paljud neist pole cariocad, vaid sisserändajad Brasiilia vaesematest piirkondadest. Neil pole korralikku haridust, nii mõnigi oskab vaid vaevalt lugeda ja kirjutada.

„Miks nemad võivad tasuta nii ilusas kohas elada,“ esitab eestlanna Laine, kes sündinud ja kasvanud Rios, retoorilise küsimuse, „mina tahan ka! Miks nemad saavad, aga mina ei saa?“

Laine ise elab ka tegelikult favelas, pigem küll selle alguses. Tema elab muidugi korralikus majas, vaatega merele ja muidugi favelale.

„Esimesed pool aastat ma kartsin küll koju tulla,“ meenutab ta, „sõitsin taksoga, oma autot kunagi maja ette ei jätnud... aga mingi aja pärast harjusin ära.“

Ta on veendunud, et favelas teatakse, kes ta on, millise autoga sõidab ja kus elab. „Nüüd ma tunnen end siin palju turvalisemalt kui linnas,“ räägib Laine, „kui ma jõuan favelasse, hingan kergendatult, et uh, olen kodus.“

Seda kinnitavad ka teised kohalikud – favelades sees on „omadel“ turvalisem kui n-ö tavainimestel näiteks Rio kesklinnas. „Nad ei varasta ega röövi favelas sees,“ selgitab Laine, „kindlasti neil on oma luurajad, kes teavad kõike, mis siin toimub.“ Pealegi toimuvad ohtlikumad asjad mäe otsas, favela südames, mitte aga selle alguses, kus Laine elab.

Sellest hoolimata viib Laine majani käänuliste pimekurvidega tee, kus mootorrattad kimavad suurte kiirustega üles-alla, lastes pidevalt signaali, et kurvi taga olijad ikka teaksid nende tulekust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing