Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi pangad löögi all, eestlased võidumehed

16. detsember 2008, 10:49

Rootsi pangad on Eesti panku aastaid finantseerinud. Praegu maksavad nad säästuhojustajale 5% intressi, mõningatelt paari aasta tagustelt laenudelt saavad ise aga vaid 4%. Laenukahjud kasvavad, kirjutab erainvestor Stefan Andersson aripaev.ee ingliskeelses sõsarveebis bbn.ee.

2006.-2007. aastal, kui laenamine oli haripunktis, võtsid eraisikud ja ettevõtted pikaajalist laenu lühiajalise muutuva intressimäära alusel. Umbkaudne määr oli vahel nii madal kui 6 kuu EURIBOR, millele lisandus 0,5 protsendipunkti. EURIBORi praegu kehtiva määra alusel lähevad tollased laenud laenuvõtjale täna maksma vähem kui 4% aastase intressi arvestuses.

Samas pakub näiteks Swedbank euros hoiustajale kuni 5% intressi (periood samuti kuus kuud). Lisage sellele kasvavad laenukahjud ja ongi selge, et pangandussektori kasumlikkus kukub kiiresti. Mõistagi on negatiivne intressimarginaal ajutine anomaalia, mis peab kaduma. Möödunud nädalal alandaski Swedbank Rootsis pakutavaid hoiuseintresse olulisel määral.

Selles olukorras on võitjad eestlased, kel on soodsalt võetud laenud ja hea intressiga hoiused. Juba siis, kui need laenud võeti, tundusid need soodsad, ent praegu on nad arvatavasti soodsamad, kui pangad eales oleksid osanud ette näha. Väike lisamarginaal ja laenuintressi EURIBORIga sidumine oli tavaline praktika kaks aastat tagasi, ent sel aastal on nt Swedbank pidanud end kallilt rahaturgudel rahastama, makstes kõrget lisapreemiumi pankadevahelistele intressimääradele. Kuna suurem osa Eesti laenulepinguid sõlmiti siis, kui marginaalid olid madalad, siis peaksid pankade kasumid olema praegu surve all.

Ent üks väga rentaabel pank sel sügisel on olnud (Eesti rahva oma) Eesti Pank. Ainuüksi novembrikuus oli keskpanga kasum 0,26 miljardit krooni. Eesti Pangal on ilmselt õnnestunud finantsturgude närvilikkust hästi ära kasutada ja Eesti Panga madala riskiastmega varad on väärtuses kasvanud. Aastate kestel on Eesti Panga varad kasvanud, sest Rootsi pangad on siinsete tütarpankade bilansse suurendanud, mistõttu on suurenenud ka nende keskpangas hoitavad reservid.

Kui eeldada, et välisomanikud sisuliselt tagavad Eesti tütarpankade hoiused, siis ei peaks Eesti Pangal olema erilist põhjust üleilmse finantskriisi pärast muretsemiseks. Teoreetiliselt võiksid vaid väiksemad kohalike omanduses olevad pangad vajada abi (mõistagi suurendab Eesti Panga riske sellesügisene riigi poolne suurenenud lubadus tagada hoiused).

Eestlased on Rootsi pankadega äri tehes ennegi raha teeninud. 2005. a müüdi Hansapank rootslastele viiekordse raamatupidamisliku väärtuse eest. Sajad eestlased said miljonäriks siis, kui Hansapanga aktsiahind tõusis taevasse. On tõsi, et Hansapank on püsinud kogu aja väga kasumlikuna. Kui nüüd võrrelda, siis Swedbanki aktsiaga kaubeldakse praegu tasemel 0,35 korda oma raamatupidamisliku väärtust.

Viimastel aastatel pole Eestis dividende maksnud ei Swedbank ega ka SEB. Selle asemel on nad pumbanud tohutul hulgal laenuraha Eesti pankadesse. Rahavoog on seega olnud ühesuunaline (vaata ingliskeelset artilkit "Swedbank has soon pumped EEK 200 bln into Hansabank, BBN 31.03.2008). Vaata ka sama artiklit eesti keeles!

Lätlaste olukord on eestlastest erinev. Neil on olnud nende „enda” suured pangad, nt Parex pank, millest, tundub, tõotab tulla kulukas kogemus. Lätlased peavad nüüd ise toime tulema kuludega, mis puudutavad Parexi restruktureerimist ja hoiuste tagamist. BIGBANKist võib eestlaste jaoks saada Parexiga sarnane juhtum, aga arvatavasti mitte lähimate aastate jooksul.

Niisiis jääb üle teha vaid üht – õnnitleda eestlasi pangandussektori õnnestunud ülesehituse puhul. Vabaturu pikaajaline traditsioon, avatud piirid ja mitteprotektsionistlik käitumine on praeguse üleilmse finantskriisi tingimustes ära tasunud. Rootsi pangad, mis praegu on löögi all, peavad veel tõestama, et nende Balti regiooni srateegia on olnud õige.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing