Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötumasendusest võib päästa seljakotireis

Liis Kängsepp 17. detsember 2008, 14:49

Majanduskriis kui jututeema pole seljakotirändurite seas just kõige popim teema, kuid viimastel päevadel muretsevad reisisellid maailmamajanduse hetkeseisu pärast üha enam.

-- @page { margin: 2cm } P { margin-bottom: 0.21cm } -->

"Ma tulin töölt ära, et neljaks kuuks reisima minna, aga nüüd ma pikendan oma reisi," räägib näiteks Kanadast pärit Janice, "mul pole lihtsalt mõtet koju tagasi minna, tööd nii või naa ei ole."

Nii ongi Janice otsustanud reisida nelja kuu asemel kokku vähemalt kuus kuud ning ta ei välista, et rännak venib veelgi pikemaks.

"Ma tõesti ei tea, mis edasi saab, aga kuniks mul on võimalik reisida, ei muretse ma selle pärast eriti," üritab Janice optimistlikuks jääda ja naeratada. Ma ei suuda otsustada, kas tema hääl on tõesti pisut ärev või kujutan ma seda endale lihtsalt ette. Pea samasugust juttu on viimastel päevadel minuga jaganud nii mõnigi teine reisisell.

"Ma usun, et selliste seljakotirändurite arv kindlasti praeguses olukorras kasvab," usub iirlane Rick, "paljud saavad nüüd ju koondamistasusid ja miks mitte kasutada seda reisimiseks. Eriti, kui tööd nii või naa pole ja tuleb karjääri vahetada."

"Mina näiteks kavatsen peale paarikuulist reisimist minna Austraaliasse," noogutab Rickile kaasa Jack, tisler Inglismaalt. Ühelt poolt teevad tema tööd Inglismaal praegu poolakad, teisalt on töömaht samuti hüppeliselt kukkunud. "Austraalias ehk ikka leiaks midagi, seega mida ma seal Inglismaal ikka kopitan, kui tööd ei ole," arutleb Jack.

"Kuulen iga päev sõpradest, kes on töö kaotanud," tunnistab ka USAst pärit Erin, kes Salvadoris inglise keelt õpetab, „paljud neist on otsustanud uuesti kooli minna, kuna see annab võimaluse võetud laenude tagasimaksmist venitada – tööle ei võta neid ju praegu mitte keegi.“

Erini perel on siiski kummalisel kombel õnnestunud globaalsest kriisist kasu lõigata ning tema isa ettevõte on viimaste kuude jooksul võtnud tööle oma kümme uut inimest. Erini isa on nimelt masinaehitusinsener.

"Uskumatu, aga Ameerika ettevõtted on hakanud mõtlema tootmise tagasitoomisele Hiinast ja Indiast," räägib Erin, "kui varem polnud isal eriti tööd – tehased olid ju kõik Hiinas –, siis nüüd on käed-jalad tööd täis. Mu perel on tõesti vedanud. Paljudel teistel ameeriklastel nii hästi läinud ei ole.“

Muide, ka paljud Erini sõbrad on uuesti kooli minnes otsustandu just reaalalade kasuks, lootes nõnda hiljem kergemini tööd leida. „Neil kõigil on ju kohutavad laenud kaelas, ei taha mõeldagi, mis saab suurte majalaenudega sõpradest,“ ohkab Erin, kellest need mured on siiski piisavalt kaugel – Brasiilia päikese all peesitades on raske pidevalt muretseda kaugel Ameerikas toimuva pärast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing