Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

15 aastat saneerimiskogemusi Soomes

27. jaanuar 2009, 16:46

15aastastest ettevõtete saneerimise kogemusest Soomes, kirjutab aripaev.ee finantsblogis AS Deloitte Advisory direktor Juha Hämäläinen.

Ettevõtete saneerimise seadus on osutunud väga vajalikuks ja oma põhiosas on olnud õnnestunud. Mõningaid puudusi on seaduse kehtimise aja jooksul siiski ilmnenud. Osaliselt tulenevad probleemid selle seaduse rakendamise praktikast, nii et olukorda on välja töötatud heade saneerimistavade juhendeid.

Saneerimise künnis

Praegusel ajal algatatakse üpris paljude ettevõtete saneerimise käivitamise järel ka pankrotimenetlus. Sellisel juhul makstakse firma vähestest varadest kinni kahe eri protsessi kulud, nii et võlausaldajad ei saa pankroti tulemusel isegi seda väikest oma osa tagasi. Lisaks koormatakse kohtusüsteemi kahe eri protsessiga.

Ettevõtte saneerimise alustamise künnis peaks olema selline, et saneerimist kohaldatakse selliste ettevõtete puhul, mille tegevust on võimalik muuta efektiivsemaks ja paremaks ning sellega tagada ettevõtte äritegevuse jätkumine. Oluline on see, et saneerimise õnnestumiseks saadaks praegusest paremad tagatised ja suurem tõenäosus selles, et võlausaldajani jõuaksid saneerimisprogrammile vastavad maksed.

Saneerimiskünnise madalus on osaliselt seotud sellega, et kohtutel ei ole alati piisavalt teadmisi saneerimiste menetlemiseks. See seik räägib selle poolt, et ettevõtete saneerimisasjad tuleks edaspidi koondada praegusest väiksema arvu kohtute kätte.

Üks suuremaid probleeme ettevõtete saneerimisel on see, et firmad alustavad saneerimisprotsessi liiga hilja. Enamikul juhtudel esitatakse saneerimisavaldus alles siis, kui mõni võlausaldajatest on juba esitanud ettevõttele pankrotiavalduse. Probleem on seotud ka liiga madala saneerimise künnisega, kui saneerimise algatamine on mõnedele ettevõtetele muutunud vaid vahendiks venitada pankrotimenetlust.

Oluline on, et saneerimiskõlblikke ettevõtteid saaks võimalikult tõhusal viisil eristada saneerimiseks mittekõlblikest. Saneerimismenetluseks avalduse esitanud ettevõttelt nõutakse edaspidi praegusest täpsemaid selgitusi vahendite kohta, mille abil on võimalik ettevõtte tegevust tervendada.

Koostööpartneri saneerimine

Paljudel ettevõtetel tuleb saneerimisega tegemist teha siis, kui mõni nende partneritest on esitanud avalduse saneerimiseks. Viimastel aastatel on saneerimist soovinud algatada ligikaudu 200-300 ettevõtet. Ehkki saneerimisavalduse esitanute arv on ettevõtete koguarvuga võrreldes üpris väike, ometigi on saneeritavatel ettevõtetel omakorda vähemalt kümeid kaupade ja teenuste tarnijaid, keda see menetlus puudutab.

Praktikas on paljude saneerimisavalduse teinud ettevõtete partnerite probleemid seotud sellega, millised võlad loetakse saneerimisvõlgadeks – see tähendab, kas saneerimisvõlgadeks loetakse ka makse-, inkasso ja täitemenetluse keelu kehtestamise järel tekkinud võlad. Sellel on väga oluline tähendus selle suhtes, kas partnerid julgevad jätkata ärisuhteid saneerimisavalduse teinud ettevõttega. Kui saneerimise algatanud mingi ettevõtte kõige olulisem ostja, tuleb otsused langetada kohe üha kasvavate krediidiriskide tõttu.

Üldiselt saavad saneeritava ettevõtte partnerid väga halvasti informatsiooni saneerimismenetluse sisust ja graafikust. Informatsioon on oluline, kui kaalutakse koostöö jätkamist, mis omakorda on oluline saneerimise õnnestumise seisukohast.

Konkurendi saneerimine

Liiga madala saneerimise künnisega on seotud ka konkurentidega seotud probleemid. Kui eluvõimetud ettevõtte võlgu vähendatakse ja antakse võimalus jätkata ebarentaablit tegevust, siis on ettevõttel võimalus oma tooteid ja teenuseid pakkuda soodsamate hindadega kui nende ärilistel alustel tegutsevatel konkurentidel oleks võimalik.

Professionaalsete oskuste arendamine

Arendama ja parandama peab saneerimisprotsessi osaliste professionaalseid oskusi ja kogemusi. See puudutab nii saneerimisavalduse esitanud ettevõtet, haldureid kui ka kohtuid.

Pooldan saneerimisasjade koondamist senisest väiksema arvu alamastme kohtute kätte. Lisaks tuleb arvestada sellega, et saneerimisküsimused tuleks neis kohtutes suunata saneerimise probleemidega kursis olevatele kohtunikele. Mõnedes alamastme kohtutes on tavaks, et saneerimismenetlusi viivad läbi kõik kohtunikud, nii et samale isikule satub saneerimisprotsessi läbiviimne näiteks vaid iga kolme aasta järel. On selge, et otsustajal puuduvad siis sellised ametialased oskused ja kogemused, mida ettevõtte saneerimise üle otsustamine eeldaks.

Ettevõtte saneerimiskõlblikkuse hindamine

Kohtus toimuva menetluse seisukohast suurim puudus on see, et kohtul ei ole piisavalt informatsiooni protsessil käsitletava ettevõtte kohta.

Saneerimismenetlust tuleks parandada nii, et nii ettevõtte kohta antavale informatsioonile kui ettevõtte majandusliku olukorra hinnangule esitatakse selged kriteeriumid. Kohtul peab ettevõttest olema asjakohane üksikasjalik informatsioon. Selle põhjal on võimalik realistlikult hinnata ettevõtte võimalust saneerimisprotsessi abil tervendada oma äritegevust. Informatsiooni taset tuleks parandada juhendite ja instrueerimiste abil.

Audiitorid peavad oma hinnangutes selgelt ja konkreetselt ütlema oma seisukoha võlgniku tegevuse kvaliteedi kohta. Hinnang peab sisaldama üksikasjalikku informatsiooni võlgniku majanduslikust seisukorrast ning muudest saneerimisavalduse käsitlemiseks vajalikest seikadest. Lisaks peab andma selge ja üksikasjaliku hinnangu ettevõtte tegevuse kvaliteedi ja rentaabluse kohta.

Avaldusega koos tuleb esitada muuhulgas ka selgitus võlgnikettevõtte majanduslikust olukorrast. See materjal sisaldab tavaliselt aastaaruandega seotud dokumente. Siiski ei anna ainuüksi need dokumendid õiget ülevaadet sellest, milline on ettevõtte perspektiiv. Eriti just teatud aladel karmimaks muutunud konkurents kajastub tugevalt ettevõtete majanduslikus olukorras, kuid alles viivitusega, nii et praegust hetke kajastav informatsioon ei anna reaalset pilti võlgnikettevõtte olukorra või selle jätkusuutlikkuse hindamiseks tulevikus. Seepärast tuleks seaduse selgitusosa täiendada nende dokumentide loeteluga, mis kirjeldavad võlgnikettevõtte majanduslikku olukorda. Selliste hulka kuulub näiteks selgitus võlgnikettevõtte tulevikuperspektiividest näit. ettevõtte juhtkonna poolt koostatud äriplaani põhjal. Suur mõju selgituse kvaliteedile avaldab ettevõtte suurus.

Praktikas on esinenud seadust ja lahknevaid arusaamu sellest, mil viisil hinnata varasid näiteks tagatisvõlga kindlaks määrates. Mõnede nägemuste kohaselt antakse varadele puhas sundrealisatsiooni hind, teiste nägemuste kohaselt varadele omistatakse tegutsevas ettevõttes rakendust leidva vara mõistlik käibehind. Sellel on tähtsust eelkõige ettevõtte vallasvara osas.

Kõiki ülaltoodud Soome ettevõtete saneerimise praktikast tulenevaid probleeme peaksime arvestama ka Eesti saneerimisseaduse edasisel täiustamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing