Kuidas Obama brändid oma kasuks tööle pani. Või vastupidi?

02. veebruar 2009, 16:27

USA vastne president Barack Obama oskas oma kampaania sõnumit levitama panna nii sajad tuhanded inimesed interneti-põhistes sotsiaalvõrgustikes kui ka brändid, kes Obama-teemat oma reklaamikampaaniates meelsasti ära kasutasid.

Obama kampaania edu üheks võtmeks oli analüütikute hinnangul see, et ta tabas ära interneti kahepoolse kommunikatsiooni võimaluse eripära ehk ta oskas panna inimesed ise oma sõnumit levitama (loe: toetust levitama). Näiteks on YouTube’is üle 400 000 Obama-teemalise kasutajate endi poolt tehtud videoklipi ning Facebookis on arvukaid Obama-teemalisi ja McCaini vastaseid gruppe, milledel on sadades tuhandetes liikmeid.

Obama sõnumit „aitasid“ levitada aga ka mitmed USA ettevõtted, kes Obama edulugu turunduslikus mõttes enda kasuks pöörasid – uue presidendi tulekuga tekkinud optimismilaine oli ettevõtetele iseäranis teretulnud käimasoleva majanduslanguse tingimustes.

Kõige suurematest brändidest alustas aasta alguses Obama-hõngulist kampaaniat Pepsi, mille kampaania „Refresh America“ võtmesõnadeks on näiteks "wow", "love", "optimism", "hope", kusjuures „O“ täht meenutab nende sõnade kirjapildis vägagi Obama kampaania logo ja teleklippides räägitakse mehest, kes hakkab meie rahvust värskendama (kasutatakse Pepsi poolt sloganina kasutatavat „refresh“ sõna). Pepsi veebilehel saavad külastajad saata videotervituse uuele presidendile, sõnumiga „Help us refresh America“.

Lisaks Pepsile oli terve rida väiksemaid – näiteks Ameerika üks kuulsamaid sõõrikuküpsetajaid Donkin Donuts, kes pani presidendi ametivannutamise müüki spetsiaalse tähtede ja triipudega sõõriku. Restoranide menüüdesse tekkisid „the Barack and Biden Bacon Cheeseburger“ ja „Obamalette“. Ühelt spalt pärineb humoorikas reklaamiteade, milles pakutakse spetsiaalset depileerimisteenuse allahindlust sõnumiga „Say goodbye to mr Bush“. Sama sõnumit kordas ajalehereklaamina ka karvaeemalduskreem Veet, paistes sealjuures silma iseäranis nutika reklaamipaigutusega.

Need näited on taktikalised sammud, mis nõuavad kiiret reageerimist ja ekstra pingutust juba planeeritud kampaaniatele, millega reeglina pärast eetrisse minekut edasi ei tegeleta. Ent ideaalis peaks suurem ja olulisem töö kampaania käikulaskmisel alles algama – eesmärk oleks pigistada kampaaniast välja see teine, reeglina tasuta või siis üsnagi kasumlik meedia pool. See nõuab loovust ja sageli palju tööd, kuid tulemuseks võib olla nii tasuta meediakajastus (Pepsi kampaaniast kirjutasid nii mitmedki suured USA väljaanded) või suust-suhu liikuv informatsioon (nimetatud Veet reklaam jõudis minu postkasti ühelt tuttavalt).

Häid Eesti-põhiseid näiteid taolistest, turundusliku mõiste järgi aktiveerimistest, leidub, kuigi neid võiks oluliselt rohkem olla. Meenuvad Teeme ära! raames tehtud Tupla kommipaberite korjamise kampaania või hiljutine Isamaaliidu-poolne Keskerakonna plakatite ülekleepimine.

Artikli autor Kristjan Kaleviste on Momentum Eesti juht.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. November 2009, 19:14
    Otsi:

    Ava täpsem otsing