Eelarvekärbe – Eesti saavutas võimatu

10. veebruar 2009, 11:47

Eesti langetas läinud nädalal muljet avaldavaid otsuseid kulude kärpimise küsimusis. Kui on vaja, siis saavad poliitikud ühe laua taga istutud küll, kirjutab Stefan Andersson aripaev.ee sõsarveebis bbn.ee

Möödunud nädalal otsustas Eesti valitsus, et riigipalgaliste tööjõukulusid vähendatakse kümne protsendi võrra. Juhtunuks see Rootsis, kuulutanuksid ametiühingud valitsusele sõja, Saksa- või Prantsusmaa peale ei julge kohe mõeldagi. Tegelikult on nii, et möödunud nädalal streikisid ja avaldasid Alam-Saksi liidumaal meelt kümned tuhanded riigisektori töötajad, kes nõudsid hoopis 8 protsenti palgatõusu.

Möödunud nädalal toimunust tõotab Eestile tõusta head. On näha, et Eesti suudab probleemidele reageerida kiiremini ja paindlikumalt kui enamik teisi riike. Üldiselt võttes on palga vähendamine muidugimõista negatiivne, sest vaid palga suurenedes muutub Eesti aja möödudes jõukamaks. Osa kõige tähtsamaid töökohti on just riigisektoris ja niisuguse töö eest tuleb maksta väärilist tasu. Siiski on nii, et mis on vale majanduskasvu tingimusis, võib osutuda täiesti õigeks järsu majanduslanguse ajal. Kui praegu astuda samm tagasi palga osas, võimaldab see homme astuda kaks sammu edasi.

Rootsis oleks valitsussektori tööjõukulude vähendamine kümne protsendi võrra ilmvõimatu. Palgatase on ametiühingute püha lehm - ennemini võiks eelarve puudujääk suureneda ja inimesi koondada. Valuutakurss langeks. Kõik see juhtuski kriisi ajal 1990. alguses. Uurimuste kohaselt kaotas tollal vähem kui üks protsent Rootsi töötajaist palgas. Need, kes kaotasid, olid erasektori töötajad, kel oli suur sissetulek.

Muidugi, pikapeale peaks olema nii, et tootlikkuse kasvu tõttu väheneb tööjõu tarvitamine igas ettevõttes või institutsioonis, sest muidu palk tõusta ei saa. On siiski aga nii, et järsu majanduslanguse tingimusis on üldine palgalangus parem lahendus kui koondamine, seda eriti ühiskonna kui terviku vaatepunktist lähtudes.

Riigisektor pole ainuke, mis on majanduslangusele reageerinud kokku hoidmisega tööjõukuludelt, samuti on toiminud hulk eraettevõtjaid, kus vastav palgakulu langus on olnud kuni 20 protsenti.

Valitsuse distsipliin pole mitte igas vallas muljetav avaldav. Möödunud nädalal avaldatud artiklis osutas Edgar Savisaar 2008. a lõpus tehtud liigsetele kulutustele, kui ministeeriumid rahaeraldisi püüdsid laiaks lüüa, ja see tekitas rabava eelarve puudujäägi detsembrikuus. On selge, et kirjeldatu viitab vastutustundetule käitumisele mõnes riigivalitsemise sektoris.

Hoolimata kõigest näitasid möödunudnädalased karmid otsused, et poliitikud on raskel ajal ülesannete kõrgusel. Kolm parteid arutas kulude kärpimise kava, ja kokkuleppeni jõuti väga lühikese ajaga. See, et Eesti on üks kõige väikesema valitsussektori võlaga Euroopa riike, ei ole ilmsesti juhus.

Loodame, et möödunud nädalal vastu võetud meetmed sillutavad teed sellele, et Eesti täidaks vastavad kriteeriumid ja saaks euro võtta kasutusele aastal 2011. Kui nii, siis tuleb see paljudele Euroopa riikide inimestele küll üllatusena.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing