Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lõviosa Argentina majandusest maksuametis ei kajastu

Liis Kängsepp 14. veebruar 2009, 11:45

Kui suur on varimajanduse osa Argentina majandusest ei oska vist keegi täpselt öelda ja kuigi vaesemad argentiinlased kasutavad igapäevasteks ostuteks aina sagedamini krediitkaarti, ei kajastu paljude rikkamate argentiinlaste rahaline seis mitte kunagi nende pangakontodel.

-- @page { margin: 2cm } P { margin-bottom: 0.21cm } -->

„Mu klientidest on ainult 2% argentiinlased ja keegi neist ei maksa mitte kunagi kaardiga,“ tunnistab mulle Mendozas asuva suhteliselt peene hotelli Aguamiel omanik Gustavo, „ja kuna nende puhkused kestavad enamasti paar nädalat, mille jooksul sõidetakse autoga ringi mööda erinevaid paiku, jääb mul vaid üle arvata, et kogu nende puhkuseelarve on neil autos kohvriga kaasas.“

Tõsi ta on, paljudes väiksemates kauplustes, restoranides või hotellides on küll olemas võimalus kaardiga maksta, kuid omanikud ei ole plastikrahast just eriti huvitatud. Peamiselt kahel põhjusel – pankadele makstavad teenustasud kaardimaksetehingute pealt on üsna röövellikud ning raha jõuab ettevõtteni enamasti alles 30 päeva peale tehingu sooritamist.

Mehhikost pärit Gustavo väitel on iga kaardiga makstud peeso väärtus tema jaoks vaid 65 sentaavot, sealt läheb maha veel ka käibemaks. Gustavo on veendunud, et suurem osa Argentina majandusest on n-ö must raha, mis mitte kunagi mitte kusagilt läbi ei jookse.

„Näiteks kui ma ostsin selle maatüki hotelli tegemiseks, mis sa arvad, et ma kandsin pangas raha üle või,“ esitab ta mulle retoorilise küsimuse, „ei, loomulikult mitte! Ma tulin omaniku juurde, kott rahaga seljas ja siis me istusime maha ning lugesime kõik kupüürid ükshaaval üle. Ja muidugi toimus tehing dollarites.“

„Kui ma Mehhikos pakuksin kellelegi, et kuule, ma ostan su käest selle asja ilma arveta, kas allahindlust saab, vaadataks mind nagu pidalitõbist,“ jätkab Gustavo, „aga siin, palun väga, pakutakse sulle esimese asjana, et kui arvet ei taha, teeme 25% odavamalt.“

Gustavo näikse Argentina riigi peale suhteliselt verine olevat – alles hiljuti selgus, et ta peab maksma juurde mingisuguseid makse, aga ei tema ega advokaadid ei saa täpselt aru, mis makse ja miks. Väidetavalt ei tea isegi raamatupidajad ega juristid Argentinas täpselt, mis seadused kehtivad ja millised mitte, kuna pidevalt tehakse igasuguseid muudatusi.

„Lisaks üritavad nad mind igal sammul tõmmata, kuna ma räägin teistsuguse aktsendiga ja nad ei suuda aru saada, et ma elan siin ja tean täpselt, mis asjad maksavad,“ on Gustavo juba päris ärritunud.

„Kui ma oma argentiinlasest naisega Prantsusmaalt siia kolisin, sain esialgu täieliku shoki osaliseks – argentiinlased on väga rassistlikud, kui oled välismaalane, aga mitte eurooplane,“ ohkab Gustavo, „mitu korda küsisin naiselt, miks sa mind ei hoiatanud, sa ju teadsid, millised need argentiinlased on. Tema vastas vaid, et oli selle unustanud.“

Sellest kõigest hoolimata peab Gustavo Argentina olulisimas veinipiirkonnas Mendozas väikest hotelli ning loodab järgmisel aastal valmis teha esimese laari veini oma viinamarjaistandusest. Tema kolm väikest last silkavad rõõmsalt viinamarjapuude vahel ning abikaasa Leticia hoiab turistide tuju kõrgel. Mendoza suves ei suuda keegi pikalt ärritunud olla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing