Kui on oht võlgu jääda

06. märts 2009, 15:43

Olukorras, kus pea igapäev kuuleb uudised selle kohta, et kaotatakse töö ja jäädakse hätta oma kohustuste täitmisega, tundub inimeste üha suurenev hirm võlgu jäämise ees olevat igati põhjendatud, kirjutab aripaev.ee rahablog.

DnB NORD Panga riskijuht Kaarel Loigu kirjutab aripaev.ee blogis, mida peaks tegema inimene, kes tunneb, et laenu tagasi maksmine muutub üha keerulisemaks? Mida teeb pank juhul, kui inimene on juba laenuvõlglaste nimekirjas?

Kas laenu- ja liisinguvõlglaste hulk on viimase poole aasta jooksul märgatavalt kasvanud? Eesti Panga statistika alusel on viimase aasta jooksul laenu- ja liisinguvõlgaste arv märgatavalt tõusnud. Kindlasti on selle põhjuseks üleüldine majanduslangus, mille tõttu on osadel ettevõtetel tekkinud majandamisraskused ning nad on pidanud olulises osas oma kulusid vähendama või töötajaid koondama. Kui ettevõtte ärimudel enam ei tööta, siis ta kas pankrotistub või likvideeritakse. Viimase aasta jooksul on pankrottide arv Eesti ärimaastikul selgelt suurenenud. Niisiis üheks peamiseks eraisikute makseraskuste allikaks on töökaotus. Statistikaameti andmetel oli 2008. aasta IV kvartalis töötuse määr tõusnud 7,6%-ni.

Kuidas inimesed oma laenumaksetega hätta jäävad – mis on peamised põhjused? Täna on hätta jäänud eelkõige perekonnad, kes on varem võtnud maksimaalse võimaliku laenu- või liisingukohustuse. Kui üks pereliige on kaotanud töö, tekivad probleemid laenu- ja/või liisingumaksete tasumisel.

Mida peaks tegema inimene, kes tunneb, et laenu tagasi maksmine muutub üha keerulisemaks? Inimesele, kes on juba kaotanud töö või tal on eeldus kaotada oma sissetulek, soovitan alati pöörduda makseprobleemide ennetamiseks oma panga või liisingettevõtte poole. Koos finantseerijaga saab välja selgitada võimaliku lahenduse. Näiteks võib lahenduseks olla mõnekuuline maksepuhkus; mõnikord on abiks odavama eluaseme või auto leidmine; teinekord tuleks kaaluda vara müüki, et oma maksekoormust vähendada jne. Seega lahendusi on kindlasti mitmeid ja oma panga või liisingu poole pöördumist ei maksa karta. Mida teeb pank juhul, kui inimene on juba laenuvõlglaste nimekirjas? Kuidas mustast nimekirjast välja saada? Tekkinud võlgnevuse puhul võtab pank kindlasti kliendiga ühendust ning proovib aru saada võlgnevuse põhjusest, kliendi maksevõimest ja ajahorisondist, millal klient on võimeline oma võlgnevust kustutama. Antud juhul soovitan kindlasti pangaga suhelda, sest probleemide eitamine toob kaasa tõsisemad tagajärjed – eluaseme kaotamine, auto äravõtmine jne. Eelnimetatud toiminguid teeb pank reeglina nö viimasel võimalusel, sest kindlasti ei ole panga eesmärgiks kellegi kodu või auto müümine. Laenuvõlglaste nimekirjast välja saamiseks tuleb koostöös pangaga leida vastav lahendus.

Kas pangad teevad koostööd võlglaste nimekirjade osas ja kuidas? Laenuvõlglaste kohta esitavad pangad infot Krediidiinfole, mille andmebaas on üheks alusmaterjaliks finantseerimisotsuste tegemisel kõikidele pankadele. Seega inimestel, kelle kohta on Krediidiinfos sissekandeid, on kindlasti raskem uusi laene-liisinguid saada.

Kui keeruline on pangal täna müüa kinnisvara, kui inimene laenu enam tagasi maksta ei suuda? Tagatisvara müümine on tänases turusituatsioonis kindlasti keeruline – ostjaid on vähem kui varasematel perioodidel ning langenud on ka eluasemete ja autode hinnad. See võib omakorda tekitada olukorra, kus inimese laenu- või liisingujääk on kõrgem kui tagatisvara realiseerimisest saadav väärtus. Saadud miinus tuleb aga inimesel pangale-liisingule kindlasti tagastada. Seega kõige halvem variant, eriti emotsionaalselt, on see, kui inimene peab hakkama tasuma nö “tühja koti” eest. Kokkuvõtlikult soovitan alati makseprobleemide ennetamiseks kontakteeruda oma finantseerijaga mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmiseks.

Mida soovitad eraettevõtjatele – kuidas tänases olukorras käituda? Eraettevõtjatele on ühest “võluretsepti” väga raske soovitada. Kindlasti on head lahendused ka valdkonniti erinevad. Praegusel perioodil sõltub eraettevõtte edukus kahtlemata sellest, kui palju vahendeid on eelnevalt suudetud koguda, ning kui realistlikult on suudetud hinnata oma võimekust ja ettevõtte ärimudelit. Kriitilise pilguga tuleks üle vaadata oma tulude ja kulude baas. Soovitame seda teha konservatiivselt ning vajadusel vastavad parandused sisse viia. Eesmärk on meil kõigil ju ühine – elada üle rasked ajad ja omada head stardipositsiooni majanduskliima paranemisel!

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing