Ebakindlus paneb inimesed teadlikumalt säästma

12. märts 2009, 17:26

Kuigi nii krooni kui ka eurohoiuste intressid on teinud läbi mõningase languse, on tähtajaline hoius hetkel siiski turvalisim viis oma raha hoidmiseks, kirjutab DnB NORD Panga erakliendi müügijuht Catlin Vatsel.

Uuringfirmade grupp TNS viis 2008. aasta lõpus mitmetes riikides, sh suuremates lääneriikides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa) ning Baltimaades läbi uuringu finantskriisist. See kaardistas elanike arvamusi finantskriisi kestuse ja võimalike tagajärgede osas. Tulemustest selgus, et üle kolmveerandi Balti riikide elanikest leiab, et neil tuleb nüüd oma kulutusi kärpida (Eestis 75%, Lätis 85% ja Leedus 89%). Kuigi eestlased näevad oma tulevikku veidi helgemates toonides kui meie lõunanaabrid, on see mõjutanud oluliselt ka eestlaste igapäevaseid tarbimisharjumusi.

Ka eilne Äripäev kirjutas, et tuleviku osas skeptilisemad inimesed on asunud teadlikumalt tarbimise asemel rohkem säästma ja oma ostuotsuseid tõsisemalt kaaluma. Eesti Panga andmeil on viimase nelja kuuga seitse miljardit krooni liikunud arvelduskontodelt tähtajalistele hoiustele. Samuti on viimastele kuudele olnud iseloomulik, et suureneb eraisikute hoiuste maht ning omakorda vähenevad ettevõtete hoiused.

Keerulisemal ajal räägib hoiustamise kasuks kindlasti see, et lisaks riiklikule garantiile lisandub summale ka intress, mis suuremate kroonihoiuste puhul annab päris korraliku lisa. Kuigi võib tunduda üllatavana, siis TNS Emori poolt läbiviidud finantskäitumise monitooringust selgub, et ka täna hoiab ligi 10% inimestest oma sääste kodus sukasääres. Ning kuigi võiks arvata, et enamik neist on pensionärid, näitab monitooring, et koduseid rahavarusid on ka noorematel ning suhteliselt kõrgema sissetulekuga inimestel. Seega leiab veel palju inimesi, kes ei mõtle sellele, et kui raha niisama sukasääres või kontol seisab, siis tema väärtus aja jooksul väheneb ning suuremaid summasid arvel hoides pigem kaotatakse kui võidetakse.

Massilist eurodeks ümbervahetamist pole toimunud Kuigi mõni aeg tagasi oli tunda inimeste mõningast ebakindlust Eesti krooni osas, millest võis eeldada suuremal hulgal kroonihoiuste ümbervahetamist eurodeks, siis seni ei ole massilist eurodeks konverteerimist siiski toimunud. Kroonihoiuse hinna edasine muutus sõltub palju hoiustajate enda käitumisest ehk sellest, milline hulk hoiustest eurodeks ringi konverteeritakse.

Kroonihoiuse intressile avaldab mõju euro intressi ja Eesti Panga poolt pankadele kohustusliku reservile makstava intressi alanemine. Samuti mõjutab hoiuste hinna liikumist lähitulevikus otseselt euro intressimäärade langus maailma rahaturgudel. Eurohoiuse hinnad Eestis ongi juba allapoole liikunud, järgimaks rahvusvahelise rahaturu hinda peegeldava EURIBORi kukkumist. Kõike arvesse võttes võib oodata, et suuremate pankade hoiuste intressid nii eurode kui kroonide puhul langevad veelgi vähemalt järgmise poole aasta jooksul.

Näha on mõningast hoiustamisperioodi lühenemist Kuigi nii krooni kui ka eurohoiuste intressid on teinud läbi mõningase languse, on tähtajaline hoius hetkel siiski turvalisim viis oma raha hoidmiseks. Küll aga võib tulevikus tõenäoliselt näha mõningast muutust hoiustamisperioodi osas, mis võrreldes eelnevate perioodidega lüheneb. See, kui pikaks ajaks ja mis valuutas hoiustada, sõltub inimese enda nägemusest ja vajadustest.

Kui on tulemas suurem väljaminek, pole mõtet hoiustada pikemalt, kui selle hetkeni, mil tekib vajadus raha kasutada. Samas, kui on kindel, et lähikuudel vajadust raha järele ei teki, tasub siiski pikemaks perioodiks raha hoiukontole panna. Inimesele, kes soovib teadlikult raha kõrvale panna ja igakuiselt koguda, sobib kõige paremini pigem kogumishoius. Kus üldjuhul on ka raha kättesaamine kiirem ja kuludeta, intress küll mõnevõrra madalam.

Kindlasti on hetkel kasulik hoiustada kroonides, kuna intress võrreldes eurohoiusega on kõrgem. Inimestele, kes ei taha võtta riski, on tähtajaline hoius väga hea lahendus, sest tagatisfond annab hoiustele sisuliselt riikliku garantii. Eesti pankade hoiused tagatakse vastavalt tagatisfondi seadusele, mis on kehtestanud tagatavaks summaks 50 000 eurot eurot inimese kohta ühes pangas ning Eestis tegutsevate välismaa pankade filiaalides asuvad hoiused tagatakse panga asukohariigi tagamisskeemi kohaselt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing