Coaching – tulemuslikuim viis juhi arenguks

Raimo Ülavere 02. aprill 2009, 14:04

Mis arvate, kui paljud inimesed pärast koolitusi päriselt midagi püsivat oma harjumustes ja käitumises ette võtavad? Ma ei tea täpset vastust (kui keegi teab, pange kommentaaridesse).

Ja küllap sõltub see ka koolitajast, koolituse ajastusest, sellest, kuidas koolitusele inimesed on tulnud (kas vabatahtlikult või käsu korras) ja mitmetest muudest asjaoludest.

Ent milline on siis tulemuslikuim ja täpseim viis juhi personaalseks arenguks? Maailma üks tuntuimaid juhtide coach´e Marshall Goldsmith, mitme hea raamatu autor, kinnitab, et coaching on viinud 70% osalenutest konkreetsete muutuste ja tegudeni, millel on olnud püsivad tagajärjed. Seega, üks võimalik vastus – coaching. Ja mis on coaching?

Coaching on protsess, mis aitab juhil leida ja ellu viia lahendusi viisil, mis on just temale personaalselt kõige sobivam. Kuna sõna protsess kõlab veidi abstraktselt, siis selgitus selle sisule - läbi teise inimesega dialoogi ja küsimuste saab juht selguse selles, mida ta täpselt tahab ning ka selles, kuidas ta seda tahab saavutada. Ning see on see, mis viib juhi päriselt tegudeni.

Väike kõrvalpõige coachingu ajaloosse, mis annab hea sisevaate ka coachingu olemusse. Ehkki ärivaldkonnas veel suhteliselt uus, paar-kolm aastakümmet vana tegevus, ulatuvad sellise õppimise ja arenguvormi juured aastatuhandete taha. Coachid armastavad coachingu essentsist ja ajaloost rääkides viidata 5. sajandil e.Kr.s elanud Vana-Kreeka filosoof Sokratesele, kes pidas filosoofia ülesandeks aidata inimestel ennast tundma õppida. Ja kuidas seda teha? Sokrates pidas tõhusaimaks viisiks küsimuste küsimist. „Ma ei saa kellelegi midagi õpetada – ma saan ainult panna neid mõtlema,“ ütles Sokrates.

Tänapäeva coachidel on läinud veidi paremini, kui Sokratesel, kelle Ateena rahvakohus surma mõistis. Ärisse on coaching tulnud spordivaldkonnast, täpsemalt tennisest. 1970ndate alguses avastas Harvardi tennisetiimi kapten Tim Gallwey, et tema hoolealused saavutavad suuremat edu siis, kui neid aidati endil selgeks saada, kuidas nad saavad ise paremini õppida. See osutus tõhusamaks, kui ainult löökide või uute tehnikate harjutamine. Gallwey tuvastas, et kaalukaim vastane sportlastel oli nende peades, mitte aga teisel pool võrku. Oma kogemused pani ta kirja raamatusse „The Inner Game of Tennis“, mis sai kiiresti bestselleriks. Põhjus oli ka arusaadav - avastati, et see, mis töötab spordiplatsil ja sportlastega, töötab hästi ka muudes valdkondades, sh äris juhtidega.

Täna on coachi kasutamine arenenud riikide ärijuhtidel tavapärane praktika. Juhtide coachinguäri suuruseks hinnatakse maailmas umbes miljard dollarit. Eestis on coaching kiirel kasvuteel, ent tõsiseltvõetavat käibenumbrit on keeruline tuvastada, juhtidega coach´i tööd tegijate arv on kahe käe sõrmedel üles loetav.

Aga, mis on siis coachingu olemus ja selgroog? Seitse asja, toetudes Carol Wilsonile, kes on üks tuntumaid coachingu eestvadajaid maailmas ning kes sai coachingu-pisiku töötades ebatavalise ärimagnaadi Richard Bransoniga Virginis:

Teadlikkus – see on kõige levinum tulemus, mida coaching annab. Ning teadlikkusest saavad alguse juhi edasised sammud. Coaching ei ole kindlasti inimeste lükkamine arenguteele, nagu pole ta ka inimeste juhtimine lahendusteni. Tegelikult juhtub coachingu ajal hoopis midagi muud – kui inimene saab paremini teadlikuks sellest, mis on tema eesmärgid ning kuidas ta sinna võiks minna, siis ta valib seda teha ise, vabatahtlikult, ilma kellegi sunnita. Ja just vabatahtlikkus garanteerib oluliselt suurema tõenäosuse, et inimene hakkab eesmärgi poole liikuma ja sinna ka jõuab.

Vastutus – coachingu üks põhiprintsiipe on, et juht vastutab ise oma otsuste eest. Me õpime ja teeme asju paremini siis, kui oleme lahenduseni jõudnud ise, mitte siis, kui seda ütleb meile keegi teine. Näide? Kuidas laps käima õpib. Ta teeb kaks sammu ja potsatab istuli. Kas sa hakkad talle rääkima sellest, kuidas ta peaks ühe jala teise ette panema? Või pead loengu sellest, miks ta kukkus? Vaevalt. Lapsel on olemas kõik teadmised, mida tal on vaja käima õppimiseks. Pigem vajab laps toetust ja julgustamist. Ja see on ka coachi üks rolle. Coachingu puhul vastutab coach protsessi ja coachee ehk juht, sisu eest. Ning seda jaotust ei saa kuidagi muuta, coachi ainukene agenda ja huvi sessioonidel on nende vastas istuv juht.

Usk endasse – enesekindlus, et me saame millegagi hakkama, mängib eesmärgini jõudmisel võtmerolli. Inimeste enesekindlus kasvab ainult siis, kui neile jäetakse piisavalt ruumi ise õppida, kui neil on võimalus ise eesmärke seada ja saavutada ning ka võimalus ise eksida. Mida juht enesekindluse kasvuks vajab, on toetus asja eest tunnustamise ja kiituse näol ning vajadusel eeskuju teistelt.

Süüdistuste-vaba keskkond – coachingu puhul käsitletakse vigu kui õppimise võimalusi, mitte kui võimalusi süüdlase otsimiseks-leidmiseks. Coach ei ole ka kunagi hindaja, mis on õige või vale juhi jaoks, arenguks on vajalikud nii õnnestumised kui ebaõnnestumised. Coachi töö on aidata juhi jaoks tuua udust välja konkreetsed juhtumised, tunded, mõtted, mis võimaldavad juhil endal anda hinnangut oma tegemistele.

Lahendustele keskendumine – coaching keskendub selgelt lahendustele, mitte probleemidele. Keskendudes probleemile ning hakates lahkama minevikusündmusi stiilis „miks juhtus?“ jõutaks varsti süüdlaste otsimiseni. Ent see ei saa olla arengueesmärk. Keskendumine lahendustele ehk sellele, millisena juht tahab oma tulevikku näha, viib kogu energia lahenduste leidmisele ja eesmärkide poole liikumisele.

Väljakutse – coaching tähendab „sirutamist“, juhi mugavustsoonist välja minemist. Ning sellise keskkonna loomist, kus juht soovib ja tahab kasvada. Mingis mõttes on see nagu pidev peegli näitamine juhile – kus juht hetkel asub, ja seejärel julgustamine uutele väljakutsetele, aidates näha puude taga metsa.

Tegemine – coaching toob päevavalgele uued perspektiivid ja juhi teadlikkus iseendast kasvab. Nii kasvab ka võimaluste-lahenduste arv ja/või nende toimumise kindlus, mis omakorda viib suurenenud soovini võtta ette ka konkreetseid samme asjade ära tegemiseks ning muutumiseks. Coachid tagavad, et see energia on kanaliseeritud tegevustesse ning juhi harjumuste muutmisse.

Muuseas, sõna coach ja coaching personaalse arengu valdkonnass vajaks ehk eesti keelset vastet, otsetõlkes treener või treenimine viib mõtted juhi arenguteemalt kuhugi spordirajale. Ning samas, mina kirjutan seda artiklit läptopiga, mitte aga süleraaliga, nagu pakkusid sõnade eesti keelde panijad... Ideid?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. November 2009, 19:14
    Otsi:

    Ava täpsem otsing