Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äriühingute tulumaks - millal ja kui palju kasumit maksustada?

02. juuni 2009, 09:07

Eesti omanäoline äriühingute tulumaks on praktikas toiminud peaaegu kümme aastat. Viimaste aastate jooksul on korduvalt tekkinud küsimus, kas praegune maksustamiskord täidab oma eesmärki või kas seda saaks muuta välisinvestori jaoks atraktiivsemaks, kirjutab Äripäeva blogis Ivo Vanasaun, AS Deloitte Advisory maksu- ja õigusosakonna vanemkonsultant ning Mait Riikjärv maksu- ja õigusosakonna juht.

Arengufondi eestvõttel on taaskord välja tuldud ideega maksustada madala määraga kogu teenitud kasum (sõltumata selle jaotamisest). Ka OECD juhtis oma maikuises raportis tähelepanu asjaolule, et kuna Eesti maksusüsteem ei soosi dividendide maksmist, võib see olla takistuseks investeeringutele uutes ja tootlikes valdkondades.

Võib oletada, et selliste tähelepanekute peamiseks põhjuseks on jaotatud kasumile kohalduv suhteliselt kõrge maksumäär. See tähendab, et praegune maksustamiskord on atraktiivne kuni hetkeni, mil omanik kasumit välja tahab võtta. Kas võimalikult madal tulumaks igasuguselt kasumilt oleks hea valik? Vaatame lähemalt.

Maksumäär

On tõsi, et praegune 21% maksumäär on sobiv füüsilistele isikutele (mõnede arvates isegi liiga madal). Samas, ettevõtjate ja välismaiste rahavoogude ligimeelitamiseks sellisel maksumääral konkurentsivõime tänapäeval sisuliselt puudub. Vastupidiselt Rahandusministeeriumi esindaja seisukohale (http://www.aripaev.ee/4335/arv_vastukaja_433501.html) leiame, et maksumäära tuleks kindlasti vähendada. Oleme veendunud, et 21% maksumäär nullib suuresti meie äriühingute tulumaksu eripärast tuleneva konkurentsieelise. Meie kogemus näitab, et teadlik investor uurib kasumi väljaviimise maksustamist juba enne investeeringu tegemist ja grupi juriidilise struktuuri paikapanekut. Nii tekibki aeg-ajalt mõne välismaise kolleegi või potentsiaalse välisinvestoriga järgmine dialoog:

- „Olen mõelnud, et kontserni X holdingettevõtte asukohta võiks muuta. Teil Eestis pidavat olema 0% tulumaks, on see nii?“

- „Nii ja naa. Tegelikult on meil Eestis tulumaksu maksmine edasi lükatud kasumi teenimiselt kasumi jaotamisele. Kui dividendi maksma hakkad, tuleb jaotatud brutokasumist 21% tulumaksuks ikkagi ära maksta.“

- „Aitäh selgituse eest. Seega on maksuvõit vaid ajutine. Vaatan-uurin edasi.“

Pole vist vaja lisada, et Eesti nende edasi uuritavate hulka ei kuulu. Loomulikult leidub hulk ettevõtjaid, kes tulevad Eestisse igal juhul äri tegema, kuna see on muudel põhjustel otstarbekas või vältimatu (näiteks kliendid asuvad siin). Aga ka sellistel ettevõtjatel võib tekkida kiusatus 21% maksumäärast hoidumiseks ning raha püütakse välja viia muul viisil kui dividendi makstes.

Seega tuleb ilmselt varem või hiljem füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute tulumaksumäär lahku viia. Füüsilise isiku tasandil on võimalik dividendi ja muid sarnaseid tulusid maksustada selliselt, et tema efektiivseks maksumääraks jääks endiselt 21%. Seda saab teha näiteks läbi kinnipeetava tulumaksu füüsilisele isikule makstud dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt.

Millal maksustada?

Arengufondi väljapakutud idee igasuguse kasumi koheseks madala määraga maksustamiseks on esmapilgul lihtne ja loogiline. Kui aga asjasse süvitsi minna, siis ilmnevad mitmed probleemid. Kõige suurem (märgilise tähendusega) muudatus oleks see, et Eesti loobuks oma eripärast, sulanduks ülejäänud riikide massi ning näitaks ebastabiilsust oma maksupoliitikas. Lisaks tekib hulk tehnilisi probleeme:

Kasum on arvestuslik number ega peegelda maksevõimet. Siia sobib finantskoolitustel esitatav küsimus: „Kasum on, aga kuhu raha jäi?“. Näiteks kinnisvaraarendajad said suure osa oma viimaste aastate kasumist kinnisvara väärtuse arvestuslikust tõusust. Raamatupidamislik kasum tekkis ka siis, kui objekte polnud isegi müüki pandud, rääkimata reaalsest müügitulu saamisest. Selliste arvestuslike kasumite jaoks tuleks sarnaselt teistele riikidele teha erireeglid, mille kohaselt maksustatakse taolist kasumit alles

· pärast vara reaalset müüki. Lisaks tekiks probleeme (praegu sageli esinevates) olukordades, kus kaup või teenus on müüdud, kuid klient on raha võlgu jäänud. Siit nähtub, et maksuseadus peab arvestama ka maksumaksja maksevõimet. Praegune maksustamiskord teeb seda küllalti hästi, sest dividendi maksmise korral võib eeldada ka ettevõtja võimet maksu maksta.

· Kasumite oluline vähenemine. Aastal 2000 tõusis äriühingute kasum hüppeliselt, sest enam ei olnud vajadust kasumeid varjata. Nüüd toimuks vastupidine efekt.

· Administreerimise keerukus. Erinevalt praegusest kassapõhisest süsteemist on klassikalise tulumaksusüsteemi korral maksuarvestuse seisukohalt oluline kajastada kõiki tulusid ja kulusid õigel perioodil. See tähendab aga maksuamortisatsiooni- ja muude tehniliste reeglite (nt maksuarvestuse kahjumite edasikandmine) kehtestamist. Kümne aasta jooksul on tööle asunud uus põlvkond raamatupidajaid ja maksuametnikke, kes oma töös maksuamortisatsiooni peensustega kokku ei ole puutunud. Tehniliste detailide osas vajaksid meeldetuletavat-selgitavat koolitust ka paljud staažikamad tegijad.

· Õiguslikud probleemid uuele korrale üleminekul. Oluliseks võtmeküsimuseks saaks see, kuidas maksustada alates 2000. aastast teenitud kasumeid, mida pole veel jaotatud. Kas neid kasumeid püütakse maksustada jaotamisel ka uue seaduse ajal?

Võimalik lahendus

Meie arvates oleks mõistlik säilitada Eesti äriühingute praegune (suhteliselt lihtne) maksustamiskord, kuid kindlasti tuleks langetada maksumäära. Näiteks maksumäär suurusjärgus 10% (maksimaalselt 15%), oleks küllaltki atraktiivne, kui maksu tuleb tasuda alles kasumi jaotamise hetkel. Taoline kombinatsioon säilitaks meie tulumaksusüsteemi lihtsuse ja omanäolisuse, kuid samas tõstaks Eesti äriühingute tulumaksu oma konkurentsivõime poolest Euroopa tippu. Samuti jääksid ära klassikalisele tulumaksusüsteemile üleminekuga kaasnevad tehnilised ja õiguslikud probleemid.

Lisaks võiks maksustamisperioodiks olla senise kalendrikuu asemel kalendriaasta – see oleks arusaadavam ka välismaalastele. Riigi rahavoogusid see oluliselt ei mõjutaks, kui tulumaksu avansilisi makseid tuleks tasuda dividendi väljamaksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks nagu praegugi. Väiksematelt summadelt tulumaksu tasumine toimuks vaid üks kord aastas.

Tegemist ei oleks kuigi keeruliste muudatustega, asi on rohkem tahtmises ja esialgu ka riigieelarve võimalustes. Eelmisel aastal moodustas juriidilise isiku tulumaks kogu riigieelarvest 4,9% (maksutuludest 5,9%) – seega suhteliselt tagasihoidliku osa. Maksumäära vähendamisega võib esialgu kaasneda küll mõningane maksutulude vähenemine, kuid pikemas perspektiivis kasvab Eesti konkurentsivõime, töökohtade arv ja seeläbi ka erinevate maksude maksubaas. Laiem maksubaas võimaldab riigil ka madalama maksumääraga tänasest rohkem maksutulu teenida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing