Mida tõi kaasa uus planeerimisseadus?

02. juuli 2009, 11:56

Uus planeerimisseadus toob juurde mõistete selgitusi, reguleerib oluliselt selgemalt huvitatud isikute kaasamist planeerimismenetlustes, tagab puudutatud isikute kaasamise paremini ning arvestab planeerimismenetluses avalikke huve ja väärtusi, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Loor ja jurist Priit Lepasepp.

1. mail jõustusid ehitusseaduse muudatused. Nagu aprillis avaldatud selleteemalises blogi sissekandes kirjutasime, oli Riigikogu ehitusseaduse muudatuste järel ette võtnud ka planeerimisseaduse. Ehitusseaduse ja planeerimisseaduse muudatusi oli planeeritud juba ligi aasta ja pärast ehitusseaduse muudatuste jõustumist oli planeerimisseaduse muudatuste jõustumine loogiliseks jätkuks. Mida 1. juulil 2009. aastal jõustunud planeerimisseaduse muudatused kaasa toovad?

Rohkem teavitamist Uus seadus loob kohalikule omavalitsusele senisest karmimad kohustused algatatud planeeringust informeerimisel. Planeeringu algatamisel tekib kohalikul omavalitsusel kohustus edastada maavanemale planeeringu algatamise otsus, et maavanem saaks täita talle seadusega omistatud järelevalvekohustusi. Lisaks tuleb kohalikul omavalitsusel planeerimise algatamisest lihtkirjalikus vormis teavitada ka naaberkinnisasjade ja detailplaneeritava maa-ala omanikke kahe nädala jooksul peale planeeringu algatamist. Kui planeeringu käigus ilmneb sundvõõrandamise vajadus, tuleb antud kinnisasja omanikku teavitada tähitud kirjaga kahe nädala jooksul planeeringu algatamisest. Korteriühistu puhul piisab korteriühistu teavitamisest.

Suurem avalikkuse kaasamine Avalikkuse kaasamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu menetlusse on uue seadusega oluliselt paranenud. Näiteks on täpselt reguleeritud, et detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Lisaks võib iga isik juba planeeringu koostamise ajal esitada ettepanekuid ja vastuväited planeeringu kohta, millele peab kas kohalik omavalitsus või maavanem vastama nelja nädala jooksul. Oluliseks muudatuseks on asjaolu, et planeeringu avalikust väljapanekust peab kohalik omavalitsus tähitud kirjaga kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust teavitama puudutatud isikuid, planeeringu koostamise ajal ettepanekuid teinud isikuid, planeeritava ala naaberkinnisasjade omanikke ja piirkonna elanikke esindavaid mittetulundusühinguid. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada kõigile isikutele juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile. Vastuväidete esinemisel avalikul väljapanekul kutsutakse kokku avalik arutelu kuus nädalat pärast avaliku väljapaneku lõppu senise nelja asemel.

Detailplaneering naabri nõusolekuta Lihtsustatud korras (näiteks olemasoleva hoonestatud maa-alal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks) detailplaneeringu koostamisel antakse kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigus, millest tulenevalt võidakse loobuda planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest. Kui seni sai lihtsustatud korras detailplaneeringut menetleda ainult siis, kui kõik planeeritava maa-ala ja naaberkinnistute omanikud olid planeeringu kooskõlastanud, siis alates 1. juulist 2009 võib kohalik omavalitsus langetada otsuse ka ilma naaberkinnistute omanike kirjaliku nõusolekuta.

Detailplaneering ja haldusleping Üheks oluliseks muudatuseks on otsene viide halduslepingu sõlmimise võimalikkusele detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga. Kohalik omavalitsus võib anda halduslepinguga üle planeeringu koostamise või koostamise tellimise. Samas sätestatakse, millistel juhtudel ei tohi kohalik omavalitsus sõlmida halduslepinguid detailplaneeringu koostamiseks ja kohaliku omavalitsuse võimalus seaduse alusel haldusleping ühepoolselt lõpetada. Kohalik omavalitsus ei tohi halduslepingut huvitatud isikuga sõlmida, kui planeeritava maa-ala kohta puudub kehtestatud üldplaneering, planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut, planeering koostatakse miljööväärtuslikule ehitusalale jne.

Maa kasutamise otstarve Edaspidi määratakse üldplaneeringuga maa juhtostarve, mis on 51% maa kasutusotstarbest ehk mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maa kasutamise otstarbe. Lisaks maakasutuse juhtotstarbele reguleeritakse edaspidi üldplaneeringus hoonete kõrgusepiirangud ja muid ehitustingimusi (näiteks maja fassaad või aia valdav kujundus). Seega ei jäeta kohalikele omavalitustele enam õigust ja võimalust kujundada ühepoolselt kohaliku ehitusmäärusega kinnisasja kasutamist ja ehitamist. Ehitus- ja kasutamistingimuste üle otsustamine jääb edaspidi kohaliku kogukonna otsustada läbi planeerimismenetluse ning ehitusmäärusega reguleeritakse ainult kohaliku omavalitsuse sisest menetlust ja üldiseid kohaliku omavalitsuse planeerimismenetluse põhimõtteid. Detailplaneering reguleerib edaspidi lähiaastate ehitustegevust kindlal maa-alal ja määrab maakasutuse. Muudatuse eesmärgiks on tagada avalikkuse informeeritus sellest, millisel otstarbel võib detailplaneeringu ala kasutada pikema aja vältel. Ühele kinnistule on lubatud määrata mitu kasutamise sihtotstarvet, mille alusel määratakse katastriüksuse sihtotstarve ja ehitise kasutamise otstarve. Krundi kasutamise sihtotstarbe sõnastamine seaduses on vajalik, et omavahel saaks siduda katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise sihtotstarbe (nt sotsiaalmaal võib olla nii ametiasutus, spordihoone kui ka kirik).

Seletuskiri Riigikogu veebis Uue planeerimisseaduse muudatuste jõustumine toob juurde mõistete selgitusi ja reguleerib oluliselt selgemalt huvitatud isikute kaasamist planeerimismenetlustes, puudutatud isikute kaasamise parema tagamise ja avalike huvide ning väärtuste arvestamise planeerimismenetluses. Planeerimisseaduse seletuskiri on kättesaadav Riigikogu ja planeerimisseaduse tekst Riigi Teataja kodulehelt.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing