Eesti Panga nõukogu esimees peab Eestit banaanivabariigiks

22. juuli 2009, 14:16

Jaan Männikule kuuluvad Swedbanki aktsiad ja võlakirjad tekitavad eetilisi küsimusi.

Kujutage endale ette jalgpallimängu, kus kohtunik mitte ainult võistlust ei jälgi, vaid ka natuke ise palli toksib... Just selline olukord valitseb Eesti Panga nõukogus. Artiklis „Rikkaim väikeinvestor valvab Eesti pangandust“ kirjutab äripäev.ee, et [Männiku] „investeering Eesti turul suurimat turosa omava panga aktsiatesse ja võlakirjadesse on väärt 3,37 miljonit krooni“.

Usun ka, et Männik teab väga hästi, et Lääne Euroopas ega USAs nii teha ei saaks. Meenutagem siinkohal, kuidas näiteks selle aasta maikuus New Yorgi Föderaalreservi nõukogu esimees Stephen Friedman sunniti umbes sarnase asja eest tagasi astuma. Miks ometi jätkab aga Männik oma kohal?

Ei häiri Männikut ka asjaolu, et tal puudub majandusharidus, samuti pole ta enne praegusele kohale asumist panganduses üldse töötanudki... Vikipeedia märgib, et ta on hoopis lõpetanud ülikooli masinaehituse erialal! Nagu ei kõlba arstina töötada ilma vastava hariduseta, ei sobi ka panka juhtida ilma majandusteadusliku kraadita. Männik ja tema kohale nimetanud Riigikogu muidugi teavad seda – asi on JOKK, aga noh... kuidagi ebaeetiline, banaanivabariigi moodi.

Muidugi võib olla on muid põhjuseid, miks just Swedbanki „väikeinvestorit“ sellele kohale taheti. Viimasel ajal on sagenenud Swedbanki ametnike püüdlused sokutada oma halvad laenud maksumaksja kraesse. „Riigi laiapõhjalisemad laenugarantiid avaksid laenukraane“, selgitas Swedbanki ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov Päevalehele. Oletagem, et kokk, kes süüa teha ei oska, avab restorani. Keegi seal ei käi, restoran on pankroti äärel. Aga lahendus ei seisnevat üldse selles, et süüa tegema õppida, vaja on hoopis „laiapõhjalisi riiklikke garantiisid“.

Eesti rahva traagiline ajalugu on täis näiteid, kuidas eestlased ise oma rahva huvide vastu töötasid. Okupatsiooni ajal hoolitses Arnold Rüütel selle eest, et liha ilusasti Venemaale saadetaks ja et eestlastele jääksid tühjad poeletid ning seafarmide keskkonnareostus. On aga täiesti võimalik, et sarnaselt leiavad Rootsi ristiisad ka praegusel ajal tegelased, kes ise eesti maksumaksja palgal olles (!) on valmis pankade kaotused Eesti maksumaksja kanda sokutama.

Kui nii läheb, siis on garanteeritud, et Eesti jääb pikkadeks aastateks Euroopa perspektiivituks ääremaaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing