Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus hasartmänguseadus ja kaughasartmängude korraldamine Eestis

29. juuli 2009, 14:55

Hasartmänguseadusest ja kaughasartmängude korraldamisest Eestis, kirjutab seekordses blogis Complus Consultingu jurist Agnes Karpati.

2008. aasta lõpus võeti Eestis vastu uus hasartmänguseadus, mis täitis mitmed õiguslikud lüngad ja hakkas reguleerima Internetis korraldatavaid hasartmänge. Hasartmänguseadus jõustus 1. jaanuaril 2009. a ja ta reguleerib hasartmängude korraldamist, riiklikku järelevalvet hasartmängude korraldamise üle Eesti territooriumil ja Eesti laevaregistrisse kantud laevadel ning vastutust seadusest tulenevate nõuete rikkumise eest. Uus seadus asendab 1995. aasta hasartmänguseadust, mille regulatsioon oli üldise tehnoloogilise arengu tõttu 2008. aastaks muutunud ebapiisavaks. Uue seaduse vastvõtmine lõpetas pika arutelu online-hasartmängude seaduslikkusest.

Hasartmängude korraldamine internetis on lubatud alates 1. jaanuarist 2010. a, kui vastavad hasartmänguseaduse sätted jõustuvad. Sellest kuupäevast alates on ettevõtjatel, kellel on kehtiv hasartmängude korraldamise tegevusluba, võimalik korralduslubasid taotleda hasartmängude korraldamiseks kaughasartmänguna.

Mis on kaughasartmäng ja kuidas seda defineerida? Kaughasartmäng on hasartmängude korraldamise viis, kus mängu tulemus selgitatakse elektroonilisel seadmel ja mängija saab mängus osaleda elektroonilise sidevahendi, sealhulgas telefoni, Interneti ja ringhäälingu vahendusel. Põhirõhk on tulemuse selgitamisel ja seetõttu ei peeta kaughasartmänguks mängu, mille korraldamisel kasutatakse elektroonilist sidevahendit üksnes panuse vastuvõtmiseks.

Hasartmänguseadus toob välja hasartmängu erinevad liigid. Nendeks on õnnemängud, loteriid, totod ja osavusmängud. Näiteks on õnnemängud mängud, mille tulemus sõltub juhusest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel. Selle hasartmängude liigi alla kuuluvad laudadel ja automaatidel mängitavad traditsioonilised kasiinomängud.

Kõiki mänge, mis on hasartmänguseaduse poolt otseselt lubatud ja vastavad seaduses sätestatud nõuetele, võib korraldada kaughasartmängudena, kui ettevõtjal on olemas kõik vajalikud litsentsid ja load. Seaduse väljatöötajad on maininud selliseid mänge nagu pokker, blackjack ja rulett, kuid klientidele võib pakkuda ka kõiki teisi mänge, mis vastavad mõnele hasartmänguseaduses nimetatud hasartmängu liigile.

Tegevusluba ja korraldusluba, mis on vajalik hasartmängu mõne liigi või alaiigi korraldamiseks kaughasartmänguna, antakse välja eraldi ja mängu korraldajaid kontollitakse Eesti ametivõimude poolt põhjalikult. Vastavalt hasartmängu liigile (õnnemängud, osavusmäng, toto jne) on seaduse poolt paika pandud ettevõtte juriidiline vorm ja aktsia- või osakapitali miinimumsuurused ning osalust aktsiakapitalis ja ettevõtjate tausta jälgitakse ja kontrollitakse. Ettevõtjad, kes tahavad õnnemänge korraldada, peavad olema asutatud osaühinguna või aktsiaseltsina ning nende osa- või aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 1 000 000 eurot.

Suurem osa reeglitest, mis kohalduvad tavapäraste hasartmängudega tegelevatele ettevõtetele, rakenduvad ka kaughasartmänge korraldavatele ettevõtetele. Just nagu iga teise kasiino puhul, peavad online-kasiinod välistama oma Interneti-aadressidel alaealiste mängimisvõimaluse ja tagama iga mängija registreerimise, tuvastades mängija isiku, vanuse ja elukoha.

Lisaks üldistele reeglitele kohaldatakse kaughasartmängude korraldajatele erireegleid. Mängu katkestuse korral peab säilitama hasartmängu mängimisel olulist tähtsust omavad andmed. Sellised katkestused, mängusüsteemis tehtud muudatused ja mängu tulemused peab registreerima. Mängija peab olema füüsiline isik. Hasartmängukorraldaja ei tohi mängukohas sõlmida krediidilepinguid ega seda kellelgi teisel ka kuidagi võimaldada. See omakorda vähendab teenuste ringi, mida on Interneti-lehekülgedel võimalik pakkuda või reklaamida.

Server, mis sisaldab hasartmängu korraldamiseks kaughasartmänguna kasutatavat tarkvara, peab asuma Eestis ja järelevalveametnikel peab igal ajal olema serverile takistamatu ligipääs.. Eesti ametivõimud võivad nõuda sõltumatu eksperthinnangu esitamist elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi vastavuse kohta hasartmänguseaduses sätestatud nõuetele. Hasartmängukorraldajad peavad pidama arvet iga mängija tehtud panuste ja talle makstud võitude kohta ning tagama, et kõik võidud makstakse välja üksnes samale arvelduskontole, millelt mängija on teinud makse hasartmängus panuste tegemiseks. Hasartmängukorraldaja peab esitama elektoonilise aruande hasartmängu korraldamise kohta peale iga kolme kuud. Alates 1. jaanuarist 2011 peab hasartmängukorraldaja elektrooniline arvestus- ja kontrollsüsteem olema ühendatud maksu- ja tolliameti infosüsteemiga.

On fakt, et mitmed välismaised online-kasiino koduleheküljed on Eesis tegutsenud ja tegutsevad praegugi ning seda vaatamata sellele, et nendel ettevõtjatel pole Eestis väljaantud litsentsi. Põhjuseks on see, et sellist litsentsi pole seal hetkel võimalik taotleda. See ei tähenda aga seda, et nendel ettevõtetel litsentsiüldse puuduks. Paljud neist on läbinud litsentsi saamise protseduuri ja omavad litsentsi teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Nende ettevõtete tegevus liigitub Euroopa liidus üldtuntud teenuste vaba liikumise põhimõtte alla ja nende enda siseriiklik seadusandlus võib olla isegi karmim kui see hakkab tulevikus Eestis olema.

Vaatamata sellele muutuvad tuhanded online-hasartmängud ebaseaduslikuks, mida hetkel Eestis pakutakse, ebaseaduslikuks, kui ettevõte ei pea kinni Eesti hasartmänguseadusega sätestatud nõuetest. Ligipääsu nendele Interneti-aadressidele on võimalik piirata ja seda ka tehakse. Samas on tõenäoline, et paljudele ettevõtele pole oma tegevuse seadustamine uue ettevõtte asutamisega Eestisse ning tehes taaskord läbi litsentsi saamise protsess majanduslikult kasulik. Selle probleemi lahendamiseks lisasid seaduse väljatöötajad sätted, mis reguleerivad hasartmängude korraldamisele suunatud tegevuse edasiandmist.

Hasartmängukorraldajad võivad oma tegevuse või osa sellest edasi anda teisele isikule, kui nad saavad selleks kirjaliku nõusoleku maksu- ja tolliametilt. Samas ei tohi selline edasiandmine takistada hasartmängukorraldajate sisemist kontrollimist ega maksu- ja tolliameti võimalust hasartmängukorraldajat jälgida. Vaatamata sellele jääb hasartmängukorraldaja hasartmängude korraldamise eest vastutama ja sellist vastutust ei saa pooltevahelise lepinguga välistada.

On oluline teada, et välismaised ettveõtted ei pea litsentsi saamise protseduuri ilmtingimata läbima Eestis, kui nad tahavad seal kaughasartmänge pakkuda. Hasartmängukorraldajal on õigus vahendada Eestis tegevus- või korraldusluba mitteomava välismaise hasartmängukorraldaja korraldatavast hasartmängust saadud võite või sellisesse hasartmängu tehtavaid makseid. Sel juhul peetakse hasartmängukorraldajaks võitude või panuste vahendajat ja isikuks, kellele hasartmängu korraldamisele suunatud tegevus on üle antud, peetakse välismaist hasartmängukorraldajat.

Seetõttu võivad välismaised hasartmängukorraldajad, kes juba praegu pakuvad Eestis oma teenuseid, oma tegevuse seadustada sõlmides lepingu ettevõttega, kellele on hasartmänguseaduse alusel antud vajalik litsents. Sellisel juhul kohaldub välismaisele hasartmängukorraldajatele jätkuvalt tema oma riigi õigus ja Eesti ettevõte on vastutav selle eest, et tema tegevuse on kooskõlas Eesti seadustestega.

Üldkasutatava Internetiteenuse pakkujad on kohustatud takistama juurdepääsu kõigi ebaseaduslike ettevõtete kaughasartmängudele, kes ei pea kinni Eesti seadustest. Seda juhul, kui Internetiteenuse pakkuja on teadlik, et selline kaughasartmäng on ebaseaduslik. Lisaks peab makseteenuse pakkuja keelduma üle kandma makseid, kui ta saab teada, et vastav kaughasartmäng on ebaseaduslik. Makseteenuse pakkuja võib üle kanda üksnes makseid, mille puhul ta on veendunud, et makset ei tehta hasartmängus panuse tegemise eesmärgil.

Lisaks hasartmänguseadusele kohaldub õnnemängude korraldajatele rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus. See seadus paneb online-kasiino ettevõtetele peale teatud kohustused ja nad peavad kõrgete panuste või rahapesu kahtluse korral rakendama kõrgendatud hoolsusmeetmeid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et uus hasartmänguseadus on range ja küllaltki spetsiifiline ning võib praegustele kui ka tulevastele kaughasartmängu korraldajatele raskusi põhjustada. Välismaised kaughasartmängu korraldajad, kellel juba on kehtiv litsents mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid kelle teenuseid juba praegu Eestis pakutakse, peavad kinni pidama uuest hasartmänguseadusest ja seda eranditult. Vaatamata sellele on uus seadus kooskõlas Euroopa Liidu seadusandlusega ja pakub suhteliselt lihtsaid lubade ja litsentside saamise protseduure neile, kellel on hasartmängude litsents olemas juba kuskilt mujal riigis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing