Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ansip kui karile jooksnud laeva kapten, kes on „väga hästi hakkama saanud“

14. august 2009, 11:01

Kui valetamise eest antaks Nobeli preemiaid, siis tänavune preemia läheks Andrus Ansipile.

''Ja ma rõhutan, et oleme saanud kriisis väga hästi hakkama ja suutnud hoida oma riigi rahanduse korras. Selle tulemusel on meil Euroopa Liidu kõige väiksem valitsussektori puudujääk,'' rõhutas Ansip. (Õhtuleht 06.08.2009)

Mida on kasu „kõige väiksemast valitsussektori puudujäägist“ kui tööpuuduse poolest ( ~17%) on Eesti Euroopas teisel kohal? Ka SKP languse poolest (viimane number -16.6%) on Eesti Euroopas eelviimane. Huvitav, miks nii Saksa kui Prantsuse majandus samal ajavahemikul kasvasid? Muudes maades pole eelarve puudujäägid tingitud mitte sellest, et eelarveid ei oleks võimalik taskaalustada – puudujäägid on tekkinud majanduse stimuleerimise programmide tagajärjel. Praeguseks on need programmid hakanud andma reaalseid tulemusi, Eesti laevuke on aga ikka karil.

Valitsus ei suuda liikuda ei edasi ega tagasi. Edasi liikumiseks oleks vaja majanduse stimuleerimise programmi. Tarditsiooniliselt on selleks olnud devalveerimine. Devalveerimist aga ei luba Rootsi ristiisad (Rootsi pankade omanikud). Valitsus püüb tagurpidi liikuda... Aga ka see ei õnnestu, sest kärped jäävad pinnapealseteks. (Palju sa nendelt õpetajatelt ikka võtad?) Sealt, kust kärpida annaks, aga ei kärbita. Teame, et aastatel 2004-2007 kasvas (koos riigieelarvega) plahvatuslikult ka riigiametnike arv. Andmeid selle kohta kohta hoitakse kiivalt saladuses, kuid üht teist on teada. Näiteks välisministeeriumis töötab praeguse seisuga 700 ametnikku, ainuüksi aastal 2007 värbas välisministeerium juurde 70 uut töötajat! Kindlasti võeti uusi inimesi ka aastatel 2004, 2005 ja 2006 – oletagem nii umbes 50 aastas. Seega, kokku nelja aastaga umbes 220 ametnikku.

Kui valitsus reaalselt kulusid kärpida tahaks peaks ta viima ka riigiametnike arvu tagasi 2004 aasta tasemele. (Välisministeeriumi näite varal võiks arvata, et ametnike arvu tuleks vähendada kolmandiku võrra. Puudust nendest ametnikest vaevalt keegi tunneks - minu teada pole ametnike arvu suurenemisele vaatamata Eesti välispoliitiline mõjuvõim suurenenud. Samuti, erinevalt õpetajatest, kas oskab keegi seletada, mille eest välisministeeriumi kõik 700 ametnikku konkreetselt vastutavad?)

Oma tegevusetust ja saamatust püütakse varjata jutuga, et kriisist väljumine „meist ei sõltu“. „Meist ei sõltu see, kuidas taastuvad ja rahunevad välisturud nii USAs kui ka meie lähiregioonis,“ rääkis [majandusminister] Parts Äripäevale. Parts võiks silmad puhtaks pesta – need turud ongi juba rahunenud.

Tõele au andes peab muidugi tunnistama, et probleemid tekkisid (tekitati) Eestis juba enne kui „välisturgudel“. Eesti oli (Läti järel) teisel kohal Euroopa Liidus inflatsiooni poolest. (Samal ajal püsis inflatsioon Lääne Euroopas ja USAs madalana.) Paljud hinnad on praeguseks Eestis jõudnud jabura tasemeni – hiljaaegu mööda Pärnu maanteed sõites märkasin, et Eestis on kallim autot pesta kui Manhattanil! Sellest siis konkurentsivõime kadu ja rekordiline tööpuudus.

Kõige rumalam ja ohtlikum tegu oli aga välisvaluutas (eurodes) laenamine. Valuutalaenude poolest (laenud/SKP) on Eesti Ungari ja Läti järel Euroopas kolmandal kohal. Ungari ja Läti kurb saatus kummitab. Seega, valelikumat väidet, kui „oleme suutnud oma riigi rahanduse korras hoida“ ei olegi vist võimalik leida!

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing