Kuidas Eestis rikkaks saada?

Raimo Ülavere 23. september 2009, 08:09

Äripäeva Rikaste TOPi järgi Eesti kümnest jõukaimast inimesest kaheksa on sündinud vahemikus 1960-1966, üks on sündinud aastal 1976 ja üks 1951. Seega võiks väita, et kui sooviksid saada Eesti rikkaimate inimeste sekka, siis peaksid lisaks muudele asjaoludele käima viiekümnendaid, teistel on need võimalused ahtamad. Jama? Võib-olla.

Maailma rikkaima mehe, Microsofti ühele asutaja, Bill Gatesi varanduse suuruseks hindas ajakiri Forbes selle aasta märtsis 40 miljardit dollarit. See on piisav kogus, et panna uskuma Gates´i erakordsusesse – sellist muinasjutulist edu suudavad saavutada ainult geeniused, üliandekad ja ülitöökad inimesed. Ent mis on Gatesi rikkuse taga tegelikult?

Lugesin eelmise aasta juhtimisteemaliste raamatute üht bestsellerit “Outliers” mitmete heade raamatute autori Malcolm Gladwelli sulest. Soovitan lugeda. See on raamat, mis tekitab mitmesuguseid mõtteid edukuse teemadel.

Mida Gladwell siis Gatesi kohta ütleb? Andekas? Ilmselgelt. Töökas? Seda kindlasti. Ent temasuguseid oli/on palju, ainult andekusest ja töökusest jääb siiski väheks. Gates on täna maailma rikkaim mees lisaks isikuomadustele ka rea soodsate asjaolude kokkulangemise tõttu, milledest enamike tekkimisega pole Gatesil endal suurt pistmist.

Paar näidet: jõukad vanemad; tipptasemel erakool, kes algatab tolle aja kohta (60ndate lõpp) haruldase arvutiklubi; Washingtoni Ülikooli, kus Gates saab arvutite ligi, lähedus jne. Mis kokku viisid selleni, et Gatesil oli enne Harvardist välja kukkumist ja Microsofti asutamist võimalus arvutiga reaalselt tööd teha kokku tuhandeid tunde. Ta oli hüppeks valmis. “Mul vedas,” ütleb Gates.

Gladwell väidab, et sellelaadsel “vedamisel” on üsna selgesti ära tuntavad seaduspärad. Järgnevas mõned väljavõtted ja näited neist.

Edukust mõjutab päritolu. USA edukaimad advokaadid on sageli juudid. Miks? Nende vanemad olid reeglina esimese või teise põlve sisserännanud, kelledest paljud asusid tegelema rõivaäris – kasvades väikestest allhankijatest kauplusekettide omanikeks. Ning oma lapsed pandi headesse riigikoolidesse, kus teise maailmasõja ajal vähese laste arvu tõttu olid tööle saanud õpetajad, kes muidu oleks töötanud ülikoolide juures. Lisaks veel asjaolu, et ülikoolide lõpetades olid juudid tõrjutud traditsiooniliste büroode juurest ning sunnitud seega alustama oma äri. Nende põhitööks said juhtumid, millega n.ö” valged firmad tegeleda ei tahtnud – nt ettevõtete ülevõtmised. Siis aga tulid 70ndad, kus ülevõtmised muutusid suureks rahateenimise allikaks.

Edukust mõjutab vanemate jõukus. Raamatus on näide uuringust, kust jälgiti kõrge IQga laste arengut. Ning edukaks tavapärases arusaamas – hea sissetuleku, ühiskondliku positsioonini jne – jõudsid inimesed, kelle vanemad olid pärit keskklassist. Miks? Sest erinevalt vaesematest peredest pärit lastele oli neile kodust kaasa antud voli nõuda oma õigust, voli nõuda endale tähelepanu ja endaga arvestamist. Enda eest seismine oli nende jaoks loomulik olek.

Edukust mõjutab sünniaeg, ajastus. Kanada juunioriliiga kõvemad tegijad on kõik sündinud jaanuaris, veebruaris või märtsis. Sest seda tingib sealne treeningsüsteem, kus vanuseklassi spordis piirab 1. jaanuar. Mida aasta alguse poole laps on sündinud, seda vanem ja tugevam ta on ja seda paremini ta treeneritele silma jääb. Millega kaasnevad paremad/arendavamad treeningud, kiirem areng jne. Vahe, mis päris lapsena pruukis olla tinglikult vaid millimeetrike, on juunioriklassi ajaks kasvanud meetriseks.

Teine näide. Suur osa tänastest suurtest IT valdkonna gurudest, Steve Jobs (Apple), Bill Gates, Steve Ballmer, Paul Allen (Microsoft), Sun´i asutajad ja mitmed teised on sündinud vahemikus 1953-1955.

Edukust mõjutab töö tegemise, harjutamise maht. Kusjuures oluline on sellejuures mitte lihtsalt töö tegemine, vaid arendava töö tegemine, sellise, millega kaasneb areng, muutus. Gladwell väidab, et selleks, et saada oma ala tipuks, peab seda tööd tegema 10 000 tundi. Kehtib iga valdkonna, iga töö puhul, ütleb Gladwell. Näiteid on alates Mozartist, Berliini tippviiuldajatest, biitlitest kuni Gates´ni.

Lisaks mõjutavad edukust kultuur, kool jne, sõnaga keskkond, milles inimene tegutseb. Ja muidugi - juhused – Gates sai justkui kogemata pea piiramatu ligipääsu arvutitele ajal, mil paljude teiste jaoks oli see praktiliselt võimatu. Biitlid said võimaluse mängida Hamburgis täis oma 10 000 tundi harjutamist juhuse läbi jne.

Raamat viis aga mõttele, mis on Eestis need tegurid, mis teevad inimese edukaks. Self-made-man kuvand on küll tore, aga siiski ebarealistlik tõenäoliselt ka Eestis. Ka kõige andekam ja töökam vajab enda teostamiseks võimalust. Küllap siingi kehtivad mingid seaduspärad, mingid eeldused. Ühele võimalikule eeldusele viitasin loo alguses – ajastus, kui sai hakata n.ö oma asja tegeme 80ndate lõpus, 90ndate alguses, siis olid tänased jõukad 25-30 aastased ehk parimas riskivõtmise eas. Ent mis veel? Mis on Eesti edukate seaduspärad?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing