Tööandja järgmine kiusatus

20. oktoober 2009, 09:13

Mõnikord soovivad tööandjad töölepingu asemel sõlmida töö tegemiseks tavalist käsundus- või töövõtulepingut. Ahvatlusi on palju: kokkuhoid puhkusetasu, puhkuseasenduste ja tööohutuse pealt, suurema vastutuse lükkamine töö teostajale, võimalus lepingut lihtsamalt lõpetada jne.

Lisaks tuuakse tihti põhjenduseks töö ajutisus, st et tööd on anda vaid lühikeseks perioodiks. Viimane küll ei ole iseenesest argument, kuna ka töölepingut on põhjuse olemasolul võimalik sõlmida väga lühikeseks perioodiks, kirjutab OÜ Expert2Expert partner Kaire Lang.

Alates 1. juulist 2009. a täienes see nimekiri veel ühe argumendiga Sellest kuupäevast muutus oluliselt töötajale töölt puudumise aja eest hüvitise maksmise kord. Kui varasemalt oli hüvitise maksmise kohustus vaid Haigekassal, siis nüüd on kaasatud sellesse ka tööandja. Seni oli nii töötajal kui käsundus- või töövõtulepingu alusel töötaval inimesel (vt täpsemalt ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 5) õigus Haigekassa poolt makstavale haigushüvitisele alates töökohustuste täitmisest vabastuse teisest päevast.

1. juulil see muutus ning Haigekassa kohustus maksta haigushüvitist tekib tavapäraselt alates töökohustuste täitmisest vabastuse üheksandast päevast. Eelneva 8 päeva koormus on töösuhtes jaotatud töötaja ja tööandja vahel selliselt, et töötaja ei saa haigushüvitist esimese 3 päeva eest. Neljanda kuni kaheksanda päeva eest peab aga haigushüvitist maksma tööandja. Viimane nõue tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. See seadus tavalisele käsunduslepingule ja töövõtulepingule ei kehti. Seega ei teki käsundisaajal ega töövõtjal õigust haigushüvitisele enne üheksandat päeva.

Kuna tööandja peab 4.-8. haiguspäeva eest töötajale maksma haigushüvitist 70% ulatuses töötaja keskmisest töötasust, siis on käsundus- või töövõtulepingu sõlmimisel kokkuhoid märgatav.

Siiski ei soovita allakirjutanu tööandjal ennast lühiajalisest kokkuhoiust pimestada lasta. Sõlmides töölepingu asemel käsundus- või töövõtulepingu, tekitab ettevõtja endale mitmeid tulevikuriske. Kui tuvastatakse, et lepingu tegelik sisu oli töösuhte reguleerimine, siis võib lepingu teine pool esitada tööandjale ootamatult suuri nõudeid.

Kaire Lang

OÜ Expert2Expert partner

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing