Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti sõlmis Valgevenega investeeringute kaitse lepingu

04. november 2009, 15:47

Viimase poole aasta jooksul on Valgevene rindel toimunud nii mõndagi. Näiteks ehitati Minski ratturite ja rulluisutajate rõõmuks ühe suvega valmis 27 kilomeetri pikkune kergliiklustee. Eestis tuntud keskerakondlik „Tehtud!“ on sealmail märksa suuremate mõõtmetega.

Advokaadibüroo Sorainen partner Toomas Prangli kirjutas 2009. aasta märtsis Valgevenest kui Euroopa alahinnatuimast riigist. Nüüd vaatleb Prangli sellele järgnenud arenguid.

Siiski ei ole minu blogi sissekande eesmärgiks kutsuda rulluisuharrastajaid Evelin Ilvest või Andrus Ansipit Minskisse, vaid teavitada paarist arengust Valgevene investeerimiskeskkonnas.

Oktoobris sõlmis Eesti Valgevenega kahepoolse investeeringute kaitse ja soodustamise lepingu, mis jõustumisel annab Eesti investoritele täiendavat kindlust võimalike ootamatuste korral. Kuuldavasti planeerib Olympic Casino just sarnase lepingu alusel Ukrainalt kompensatsiooni nõuda, kuna riigis keelati kasiinod. Sarnase (vähemalt teoreetilise) aluse oma investeeringute kaitseks saavad siis Eesti investorid ka Valgevenes.

Samal ajal leidis Eesti ja Valgevene suhetes aset veelgi märkimisväärsem sündmus, mil välisminister Urmas Paet avas Minskis Eesti suursaatkonna. Selle olulise sammuga näitas Eesti riik ka investoritele, et jätkab panustamist Valgevenega suhete arendamisse. Välisministriga oli kaasas ka 30-liikmeline äridelegatsioon. Oma kogemusest võin öelda, et võrreldes muude riikide sarnaste delegatsioonidega oli Eesti ettevõtjate huvi väga konstruktiivne ja konkreetne.

Mõned minu eelmise Valgevene teemalise blogi sissekande kommenteerijad on kirjutanud enda või tuttavate ebaõnnestumistest Valgevenes ja maininud sealset poliitilist olukorda. Nõustun, et Valgevenesse investeerimine on kindlasti riskantsem kui äritegemine paljudes teistes Euroopa riikides. Samas ei ole praegune Valgevene kindlasti see, mis ta oli viis või kümme aastat tagasi. Poliitiline risk on kindlasti olemas, kuid see ei ole siiski võrreldav näiteks Ukraina või Venemaa omaga. Üks Valgevenes tegutsev Saksa investeerimispankur kommenteeris seda tabavalt: „Valgevene poliitilist riski ei saa hinnata. See kas on investori jaoks aktsepteeritav või mitte.“ Kui risk on aktsepteeritav, siis on võimalik areneval turul suhteliselt kiiresti liidriks tõusta.

Hiljuti avaldatud Maailmapanga uuringu kohaselt on Valgevene tõusnud 5 suurima reformija hulka maailmas. Eelmisel aastal oldi 20 parima reformija seas. Järk-järgult lastakse vabamaks ka hindasid. Suuremate (üle 5 miljoni euro) investeeringute puhul on võimalik sõlmida investori ja Valgevene riigi vahel investeerimisleping, mille alusel saab eraettevõtja oma investeeringute eest küsida vastu erinevaid soodustusi nagu näiteks maksuvabastust, välistööjõu värbamise lihtsustamist, jne. Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Liidu survel Valgevenele liigub riigi suurerastamisprotsess loodetavasti varsti deklaratsioonide tasemelt tegudele.

Eeltoodud positiivsete uudiste valguses ei tohiks siiski ära unustada riske ja takistusi, mida Valgevene majandus- ja õigussüsteem endaga kaasa toovad. Bürokraatia, ettearvamatus, suur maksukoormus on ainult mõned neist.

On olnud juttu Eesti-Valgevene kaubavahetuse mitmekordsest kasvust, kuid ametlik statistika seda veel ei kinnita. Küll aga on kasvanud välisinvesteeringud Valgevenesse ning see kajastub varsti ka kaubavahetuses. Eestlaste eelis Lääne-Euroopa investorite ees seisneb selles, et oleme eelmisel kümnendil analoogseid makromajanduslikke muudatusi läbi elanud. Selline kogemustepagas ja avanev majandus on juba iseenesest heaks sünergiaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. November 2009, 13:59
Otsi:

Ava täpsem otsing