Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui palju reguleerida sotsiaalvõrgustike kasutamist ettevõttes?

04. november 2009, 10:21

Kas ja kuidas peab ettevõte oma töötajate tegevust sotsiaalvõrgustikes reguleerima, küsib kommunikatsioonibüroo Vare amp; Jaakkola partner Jaan Vare.

Kui traditsioonilise meedia ja kommunikatsiooni puhul on ettevõtetes väljakujunenud kõneisikud ning teised töötajad reeglina meedias avaldustega ei esine, siis sotsiaalvõrgustikud muudavad olukorra keerulisemaks.

Väga paljud suured ettevõtted osalevad aktiivselt sotsiaalvõrkudes – neil on blogid ja Twitteri kontod, nad kasutavad Facebooki, MySpace’i jms. Kuigi pealtnäha võib see olla väga avatud ja koordineerimatu tegevus, on üldjuhul siiski paika pandud reeglid, millest peavad kõik töötajad kinni pidama.

Oluline on see samal põhjusel kui traditsioonilises suhtekorralduseski: sõnumid peavad olema kontrollitud ning konfidentsiaalne info ei tohi lekkida. Kuigi totaalset kontrolli pole vaja (ja on ka võimatu!) saavutada, on üldised juhtnöörid siiski tarvilikud.

Reeglite vorm ja konkreetsed punktid sõltuvad ettevõttest, kuid on mõned aspektid, millele kindlasti tuleks tähelepanu pöörata.

Viisakus ja korrektsus

Anonüümsed postitused võivad olla kohased Delfis, kuid mitte ettevõtte blogis või teistes väljapoole suunatud kanalites. Kui mingil põhjusel pole siiski soovi või otsest vajadust (nt ühe tiimi blogi) esineda oma pärisnime all, peab pseudonüüm olema selgelt ettevõttega seostatav.

Kõigile pole antud ladusat kirjutamisoskust, kuid õigekeelega on iga inimene koolis kokku puutunud. Igavast tekstist palju rohkem häirivad grammatika- ja tähevead, mis jätavad kirjutajast (ja tema tööandjast) kirjaoskamatu ja lohaka mulje. Enne teksti üleslaadimist tuleks see kindlasti väga hoolikalt läbi lugeda, et piinlikke apse sisse ei satuks.

Arusaadavalt on oluline olla aus ja viisakas, see tähendab konkurentide respekteerimist ja teadlikult vale info edastamise vältimist. Linkimisel peaks kindlasti kaaluma, milliste saitidega soovitakse oma ettevõtet otseselt või kaudselt siduda.

Konfidentsiaalne info

Kui börsiettevõtete puhul on väga selgelt määratletud, millal ja millist infot tohib välja saata, siis teiste firmade puhul see piir alati nii selge pole. Tavapäraselt on salajane see teave, mis käib veel avalikustamata toodete, firma siseprotsesside ja finantsnäitajate kohta. Kõige kindlam on alati lähtuda reeglist: kui kahtled, siis küsi.

Olulisim on aga kasutada tervet mõistust ja end enne postitamist tööandja ja lugeja olukorda.

Kas reguleerima peaks ka töötajate isiklikke blogisid, Twitteri ja Facebooki kontode kasutamist, sõltub konkreetsest ettevõttest.

Näited

Nagu öeldud, võib reegleid sõnastada väga erinevalt. Näiteks tarkvaratootja Opera on kasutanud lihtsat ja lühikest varianti, lootes töötajate lojaalsusele ja selgele mõistusele: http://my.opera.com/community/blogs/corp-policy.

IBM ja Intel seevastu on sotsiaalvõrkude käitumisreeglid sõnastanud palju formaalsemalt: www.ibm.com/blogs/zz/en/guidelines.html ja www.intel.com/sites/sitewide/en_US/social-media.htm.

Kodaki omapärase marketingihõngulise reeglistikuga saab tutvuda siin: www.kodak.com/US/images/en/corp/aboutKodak/onlineToday/Kodak_SocialMediaTips_Aug14.pdf.

General Motorsi väga lakooniline eetikakoodeks juhib tähelepanu ainult kõige olulisemale: http://fastlane.gmblogs.com/about.html.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing