Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mis oleks ahvatlevam, kui iseturundavad tooted-teenused

09. november 2009, 16:33

Ometigi keskendub suur hulk ettevõtetest endiselt pigem kliendihankele, kui toodete optimeerimisele või teenuste kvaliteedi parandamisele.

Inglise keeles on tore väljend – „stop proving, start improving“. Ütluse mõte on väga lihtne: selle asemel, et energia ja ressursid suunata musta valgeks rääkimisele või kliendi veenmisele, mismoodi asjad käima peaks, tasub ehk aeg maha võtta ja mõelda, millega annaks toodet või teenust arendada punkti, kus see enam tõestamist ei vajakski.

Sama tendentsi, kus pigem tõestatakse kui parandatakse, võib märgata ka veebiturunduses.

Kui koduleht kord „valmis“ ehk ametliku punkti saanud, läheb kogu edasine aur reklaamimisele. Bännerid, e-mailid, sotsiaalvõrgustikud ja kõikvõimalikud kampaaniad juhindumas ühest eesmärgist: tuua inimesed kohale ja teha neile selgeks, KUI hea see veebileht ikka TEGELIKULT on.

Mida suurem on otsaette kogunev higimull ja raskem oodatud tulemuseni jõuda, seda rohkem muretsetakse kehva veebiliikluse ja saabumata jäävate tellimuste pärast. Enamasti ei ole põhjus aga mitte „ikka veel liiga vähe“ tehtud reklaamis, vaid veebilehes endas: see lihtsalt ei ole piisavalt veenev ning suunatud pigem sinu, mitte aga kliendi vajadusi rahuldama.

Kliendi jaoks ei ole määrava tähtsusega see, kui suurelt näidatakse ettevõtte logo või kui kauniks on fotošopitud juhtkonna näolapid – ometi leiab vähimagi vaevata sadu (et mitte öelda tuhandeid) veebilehti, mis sisuliselt kolme artikli või sisujaotuse peale üles ehitatud. Esikohal loomulikult ettevõtte tutvustus („Meie missioon ja pühendumus on need, mis kliendi jaoks põhilise lisaväärtuse annavad…“), teisel kohal toodete-teenuste hinnakiri („meie tooted on nii tuntud, et ei vaja pikemat tutvustamist…“) ja kolmandaks kontaktinfo („Ja siit ta need tooted tellibki…“).

Veebistrateegia – rõhk sõnal strateegia – ei saa baseeruda kitsa arvajateringi personaalsetel eelistustel, vaid võtab arvesse nii „olemasolevate“ kui „väga potentsiaalsete“ klientide vajadusi ning ka kõiki teisi, kaudsemaid ja kõrvalisemaid sihtrühmasid.

Jalgratast leiutama hakata ei ole mõtet, läbiproovitud ja tõestatud metoodikaid on maailmas kasutusel mitmeid. Siin on üks, mida meie altexis oma klientide nõustamisel kasutamine. Loodetavasti aitab see sul enda jaoks parima lahenduseni jõuda, sest iga organisatsioon (meeskond, tooted, eesmärgid, kliendid jne) on erinev ja mis sobib ühele, ei pruugi päris sajaprotsendiliselt teise jaoks õige olla.

Veebilehe sisustrateegia altex marketingi poolt kasutatav metoodika.

Kui kord olemasoleva veebikeskkonna muutmise teele asutud, kipub sagedaseks komistuskiviks saama liigne panustamine arendusse – uued funktsionaalsused, tööriistad, dünaamilised lahendused ja miljon „aga“ röövivad pea kogu tähelepanu erinevate kasutajagruppidega arvestamiselt ning, mis olulisemgi veel, lehele reaalse sisu tootmiselt.

Veebilehe üldise iseloomu ja sisustrateegia peaks aga määrama just kasutajakeskus. Sõltumata veebi arendusfaasist, pead sa iga töölõigu, uue elemendi ja võimaluse juures olema võimeline kinnitama, et see konkreetne tükk täidab kommunikatsioonieesmärke ja on vajalik sinu kasutaja vajaduste ning ootuste rahuldamiseks.

Seda ei saa sa aga teha enne, kui oled oma sihtrühmade vajadused ära kaardistanud. Hea ja lihtne võimalus baaspildi loomiseks on „väljavõtteanalüüs“ ehk personaalse sisendi kogumine olulise arvamusjõuga sihtrühmadelt.

Väljavõtteanalüüs on rakendatav igas arendusfaasis, sest baseerub kasutaja hetkevajadustel ja toob esile need valdkonnad, mis just kasutaja jaoks kriitilise tähtsusega on – näiteks aitab see sul identifitseerida, milliseid sisuelemente vajad, millise funktsionaalsuse lisamine oluliselt kasutusmugavust tõstaks ja ka seda, millised peaks olema veebilehel kajastatavad teemad ja kuidas peaks informatsiooni edastama, et see kasutajale „söödav“ tunduks ja süvenema kutsuks.

Juhul, kui analüüsi ja sisustrateegiat hakatakse koostama juba olemasoleva keskkonna muutmiseks (või värskelt pärast veebilehe lansseerimist), tasub saadud teavet kindlasti reaalse kasutamismustriga kõrvutada. Ka enamik väga lihtsatest analüütika- ja statistikavahenditest annab hea taustainfo.

Tüüpilisel juhul piisab esmase sisendi saamiseks ka 4-6 personaalsest intervjuust ettevõtte kogenumate meeskonnaliidritega – peamiseks sihtrühmaks tasub võtta turundus- ja ärijuhid, ent sõltuvalt organisatsiooni iseloomust tasub kaaluda ka teiste kaasamist, kasvõi „lobby“ ehk hea suhtumise ja üldise parema kaasatuse nimel.

Keskmine intervjuu kestab kuni kaks tundi, värske meele ja eelarvamustevaba suhtumise tagamiseks ei tohiks ühele päevale üle ühe intervjuu planeerida.

Mida neilt küsida tasub?

· Millised on su ärilised eesmärgid

· Millised on sinu osakonna eesmärgid

· Milliseid eesmärke peaks täitma veebileht

· Mida kliendid kõige sagedamini küsivad (e-posti ja telefoni teel)

· Mis aitaks sinu ja su kolleegide tööd sujuvamaks muuta

· Kas on midagi, mille veebi lisamine sellele kaasa aitaks

· Millist informatsiooni kogud (või mis koguneb) sulle läbi e-posti, telefoni ja posti? Kas selle info kogumine võiks toimuda ka veebilehe vahendusel?

Loomulikult ei piisa majasisese oma personali intervjueerimisest. Ükskõik, kui loov, kogenud ja adapteerimisvõimeline su meeskond ka poleks, fakt on, et me ei suuda end kunagi päriselt oma kogemustest ja taustast lahutada ja sestap ei anna ükski „mõtleme end kasutaja rolli“ mõttemäng päris adekvaatseid vastuseid.

Sisustrateegia koostamisega edasi liikumiseks vajad sa selget arusaama oma sihtrühmadest. Niisiis pane need kirja, üks võimalik loetelu on siin:

• Potentsiaalsed kliendid :

Suure tõenäosusega võid selle grupi omakorda väiksemateks, näiteks asukoha, mõne demograafilise parameetri või konkreetsel toote/teenuseliigi järgi väiksemateks alagruppideks jaotada.

• Olemasolevad kliendid: taas suure tõenäosusega mitmeks väiksemaks alagrupiks jaotatav

• Partnerid, allhankijad ja tarnijad (nii potentsiaalsed kui tänased)

• Osanikud, omanikud ja investorid

• Potentsiaalsed investorid

• Personal – ja võimalikud tulevased töötajad

• Meedia ja ajakirjandus

• jne.

Ära ei tohiks unustada, et lisaks huvipõhisele suhtele jagunevad sinu sihtrühmad ka kogemuse järgi – veebilehe esmakordne (ja kogenematu) külastaja ei käitu sama moodi, nagu sinu veebilehte pidevalt tarbiv ja juba kindlaid harjumusi omav kasutaja. Võimaluse korral püüa oma valim nii kokku panna, et tekkiv foon oleks mitmekülgne ja saadav tagasiside võimalikult paljude erisustega arvestav.

Niisiis kasvab nimekiri küsimustest, mida endale esitama peaksid, järjest pikemaks – ja võimalik, et tõeni jõudmiseks tuleb sul iga sihtrühma esindajaga ka reaalselt suhelda või vähemasti online uuringuid läbi viia.

Sisustrateegia kokku panemiseks peaksid sa suutma vastata:

· Kes on su sihtrühmad (tähtsuse järjekorras?

· Kes kasutavad sinu veebi täna?

· Millised on nende ootused ja soovid?

· Mida tahavad nad sinu veebilehe kasutamisega saavutada? Mida nad vajavad, otsivad?

· Mis on mu veebilehel täna olemas sellist, mis aitab neil oma eesmärkideni jõuda?

· Mida saan ma sinna juurde lisada, et aidata kasutajal tema vajadusi rahuldada?

· Milline võiks olla see info, mis neil takistaks oma eesmärkideni jõudmist?

· Mida me tahame, et nad meist mõtleksid ja meie suhtes tunneksid?

· Mida me tahame, et nad TEEKSID?

· Miks me tahame, et nad meie veebilehele tuleksid?

· Kuidas aitab see kaasa meie äriliste eesmärkide saavutamisele?

· Kas me peame oma ärilised eesmärgid ehk üle vaatama?

Kui kõigile küsimustele on piisav vastus olemas, võid asuda sisuvajaduste kaardistamise juurde. Lihtne moodus on kokku panna üks suur tabel ja lisada sinna tulbad:

· Loodav sisuosa (võib olla staatiline artikkel, sisuelement vms)

· Kes seda vajab?

· Kes selle loob või arendab?

· Millises formaadis?

· Kommentaarid

· Prioriteetsus (juhtkonna jaoks)

· Kui sageli vajab uuendamist

Nüüd on sul olemas nimekiri sisuosadest (elementidest, artiklitest jne), mida vajad oma peamiste sihtrühmade vajaduste täitmiseks. Seesama tabel aitab sul arendajatele öelda, mida täpselt lehele panna kavatsed ja mida oma veebilehega teha tahad – ja neil tekib piisav sisend hindamaks, kui mahukas on arendus ja milliseks kujuneb veebiprojekti maksumus.

Üks sagedasi möödarääkimiskohti ongi arenduse lõppmahu hindamine: teadmata, millest su veebileht koosnema hakkab, on pea võimatu saada reaalselt kehtivat hinnapakkumist või vettpidavaid tähtaegasid. Samuti valitseb oht, et töö käigus tekib hulk uusi, põnevaid ja keeruliselt teostatavaid ideesid, mis oluliselt projekti skoopi kõigutavad (ja nii eelarvete, tähtaegade kui närvirakkude osas piinarikkas kujunevad).

Sisustrateegia ja sisuvajaduste loetelu peaksid olema kokku pandud ammu enne hinnapakkumisteni jõudmist – sest kui lõppvisioon ja kauged sihid teada, saad arenduse ja tootmise ajatada vastavalt võimalustele ja eelarvetele. Kõik ei peagi tingimata kohe realiseeruma, ent kui homsed plaanid paigas, on kursil püsimine mitte ainult lihtsam, vaid ka odavam.

Käesolev blogiartikkel on adaptsioon Robin Gurney Baltic Business News veebilehel ilmunud artiklist „Content is King“.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing