Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Savisaar: kas Eesti tüürib eurokollapsisse?

Edgar Savisaar, Kadrin Karner 16. november 2009, 11:59

Euroopa Komisjon on andnud mõista, et näeb Eesti tulevikku odava alltöövõtja riigina. Sellise hinnangu oleme ära teeninud meie parempoolse lausliberalistliku valitsuse lõputute majanduspoliitiliste vigade tulemusena.

Vastutust praeguse Eesti majandusliku tupikseisu eest ei taha võtta ei Ansip ega Laar, millest tulenevalt on nad asunud otsima süüdlasi kohalikest omavalitsustest. 

Euroopa Komisjoni novembri alguses avaldatud optimistliku prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2011. aastal Euroopa kiireimas tempos s.o. 4,2%.  Samas selleks aastaks prognoosib komisjon Eestile majanduslangust 13,7%.  Prognoosis jõutakse järeldusele, et uue majanduskasvu allikaks on madalamad palgad ja kõrgem tootlikkus. 

Euroopa Komisjon näeb Eestit odava tööjõu maana

Sisuliselt näeb Euroopa Komisjon Eestit odava tööjõu maana, ehk viisil, millest oleme pikisilmi lootnud loobuda. Meie ootame siin oma majanduse struktuuri muutust ning suure lisandväärtusega toodete tootjate ja eksportijate turule tulekut.  Euroopa Komisjon arvab, et meie ekspordisuutlikkuse üheks võtmeks saavad olema just alanevad kulud ja palgad koos suureneva tootlikkusega. Meie tahame endale Lääne Euroopa arenenud riikide mudelit, komisjon aga näeb meie tulevikku pigem Hiina laadse odava ja efektiivse tootjana.

Kas Euroopa Komisjon eksib, saab meie majandusest valesti aru või elame hoopis meie soovunelmates? Ehk peaksime ikkagi rohkem kuulama kompetentseid nõuandeid väljastpoolt, sest kaugemalt vaadates paistavad meie majanduse mitmedki kitsaskohad palju paremini kätte. Kui rohkem asjalikele nõuannetele ja seisukohtadele tähelepanu pöörame, ehk siis annaksime vähem enesekeskseid valehinnanguid ja astuksime vähem väärsamme. Siis ehk ei juhtuks ka valestimõistmise olukorda, nagu veel mõned aastad tagasi pidasid suur osa inimesi reformierakondliku propaganda tulemusena Eesti majandust jätkusuutlikult edukaks ja kiirelt Euroopa rikaste hulka jõudvaks.

Euroopa Komisjon avaldab arvamust, et Eesti valitsussektori eelarve puudujääk on 2010. aastal 3,2 protsenti, mille tulemusena jääb täitmata euro kasutuselevõtu kriteerium hoida defitsiiti 3 protsendi piires SKP-st. Seega vaatamata suurtele eelarvekärbetele ja sellest omakorda tingitud suurtele ohvritele meie majanduses ja sotsiaalsfääris meil väga suurt lootust eurot Eestis käibele võtta ei ole.

Eesti positsioneerib oma käitumisega ennast odavaks maaks

Eesti on makromajandusliku juhtimise - või õigemini selle juhtimata jätmise - tulemusena jõudnud väga kummalisse kaotusseisu. Me ei ole teinud vajalikke kulutusi meie riigile hädavajaliku struktuurimuutuse saavutamiseks ja seega oleme ennast positsioneerinud odavate tootmissisendite ja madalate tööjõukuludega tootjate hulka. Sellise hinnangu annab meile Euroopa Komisjon ja seda on näha ka igapäevast Eesti majandussuutlikkust analüüsides. Lihtsalt Ansipi demagoogilise jutuga me oma majandust kaasaegseks ei muuda.

Eesti riik ei ole teinud vajalikke kulutusi struktuurimuutuse saavutamiseks tulenevalt ülikarmi eelarvepoliitika viljelemisest. Eestis hoitakse kokku kõige arvelt ja kärbitakse igalt poolt. Seda tehakse kasvõi majanduse pankrotistumise hinnaga ja väidetavalt eurokriteeriumi täitmise eesmärgi nimel.

Kärbete ja majandusarengut igal viisil pidurdava eelarvepoliitikaga elimineeritakse Eesti väljavaated arenenud riigiks saada. Eesmärk, miks parempoolsed eelarvet sellisel määral kärbivad, ei saa aga samuti täidetud. Eurot me ei pruugi ju saada.  Ühesõnaga euro nimel loobume kõigest ja kui oleme kõigest juba ilma jäänud, siis selgub, et meile ei tule ka eurot.  Sellist käitumist ei saa nimetada targaks ja Eesti huvide eest seisvaks.

Eesti eesmärgiks on ikkagi saada euroopaliku majandusstruktuuriga rikkaks riigiks, mille majandusliku suutlikkuse üheks tunnuseks on ka euro käibimine riigis.  Selle eesmärgi saavutame ikkagi tagades kõigepealt tugeva majanduse ja siis ka euroraha.  Tänane valitsuse tegevuskava ajada majandus hävingusse ja siis proovida euro käibele võtta, ei taga mitte positiivset tulevikku, vaid hoopis kollapsi.

Kes kollapsi eest vastutab ja kes selle parandab?

Kõigile on selge või vähemalt selgeks saamas, et Eesti majandus on viidud kollapsikursile ja selles on süüdi Reformierakondlik lausliberalism ja seda järgiv IRL-i järeljooksupoliitika. Selge ei ole täna veel see, kes kogu tekitatud majandusliku kriisiolukorra eest vastutama hakkab ning tehtud kahju heastab.

Ei Andrus Ansip ega Mart Laar tea vastutuse kontseptsioonist midagi. Nad ei mõista vastutuse tähendust ja veel vähem saavad aru sellest, et vastutus võiks olla seotud kuidagi ka nende endi tegudega, kui nad midagi valesti teevad. Valitsuse võtmepoliitikud ei saa aru, et ebapädeva juhtimisega riigile põhjustatud majanduskahju eest tuleb vastutust kanda, sest vastasel juhul ei ela me demokraatias ega kuulu Euroopasse.

Reformierakond ja IRL ei mõista ka seda, kuidas meie kahetsusväärne majanduslik sundseis arengu ja euro käibelevõtu vahel lahenduse võiks leida või veelgi enam, kes selle lahenduse suudaks välja pakkuda. Nad saavad aru, et olukord on hull ja on asunud otsima süüdlast.

Süüdlastena näeb reformierakondlik valitsus nagu ikka kohalikke omavalitsusi, kelle laenuvõtmine ja eelarveraha kulutamine on väidetavalt suurimaks euroriskiks. Asudes aktiivselt süüdistama valdu ja linnu loodab Ansip riigi poolt loodud tupikseisult inimeste tähelepanu kõrvale juhtida ning üldsust enne riigikogu valimisi veenda, et Reformierakonna plaani euro kiirelt käibele võtta ja Eesti rikkaks riigiks muuta rikkus ära keegi teine.  Keegi teine poliitiline jõud on süüdi selles, et majandusedu asemel saabus Eestisse kollaps.

Ansip teeb muidugi valearvestuse, kui arvab, et Eesti inimesed ei saa aru tegelikult toimuvast. Eesti inimesed mõistavad suurepäraselt, et tegelikkuses on just kohalikud omavalitsused olnud toeks kohalikele ettevõtetele ja inimestele ning aidanud rasketele aegadele vastu seista. 

Ehk on Eestis saabunud ülim aeg, kus me peaksime küsima arvamust inimeste käest. Las kõik Eesti inimesed ütlevad, mida nad arvavad meie majanduse ohvrikstoomisest kiire euro nimel, omavalitsuste ja riigivõimu rollidest meie majanduse kriisi esilekutsumisel ja selle vastu seismisel ning meie edasistest arenguvalikutest.  Inimestel on õigus sõna sekka öelda ja seda võimalikult kohe.  Kas seda teha erakorraliste riigikogu valimiste raames või siis läbi rahvaküsitluse, on küsimuse vähemtähtis pool. Oluline on see, et inimesed saaksid oma sõna öelda ja kohe.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2009, 21:10
Otsi:

Ava täpsem otsing