Arvamus: Arstid, ärge pidage end pühadeks lehmadeks!

Kadri Paas 28. november 2009, 11:43

Haigekassa otsuse järel langetada raviteenuste hindu 6% hakkas arstide ja nende esindusorganisatsioonide suust kostma arvamusavaldusi, mis on Eesti tegelikust igapäevaelust sama kauged kui Maa Pluutost.

Haigekassa nõukogu langetas 26. oktoobril uue aasta tervishoiuteenuste piirhindu kuue protsendi võrra.

„Tervishoiuteenuste hindade langetamine 6% võrra aitab ravijärjekordi hoida 2009. aasta tasemel,“ ütles haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov otsuse selgituseks.

Suurema osa eraettevõtete jaoks on 6%line kokkuhoid praeguses kriisis naeruväärselt vähe. Töötajate palku on vähendatud 10, 15 ja 20%, kui mitte rohkemgi.

Erinevad hüved, millega „headel aegadel“ inimesed ära harjutati, kadusid esimese kokkuhoiulaine ajal.

Ja mis siin ainult palgakärpest ja hüvede kadumisest rääkida. Eestis on peaaegu 110 000 töötut, kelle ainsaks sissetulekuks on Töötukassast igakuiselt laekuv toetus.

Raviteenuste piirhindade langetamise puhul on samuti väidetud, et 6%line kärbe, mõjutab eelkõige arstide ja teiste meditsiinitöötajate palku ning raviteenuste kättesaadavust.

Järvamaa perearstid eesotsas Vee Perearstikeskuse juhataja ja ainuomaniku Ingrid Altiga leidsid 6%lise kärpe järel põhjuse hakata Tervishoiuameti ja Haigekassa hinnangul ebaseaduslikult, perearst Alti arvates seaduslikult, haigetelt 25kroonist visiiditasu võtma.

Alt selgitas Järva Teatajas, et raviteenuste hinnad on kinnitatud kuludepõhiselt ega võimalda perearstidel kuidagi osutada teenust odavamalt, kui see seni olnud on.

Samas peaks Alt eduka ärinaisena – mullu teenis tema perearstikeskus 1,1miljonilise käibe juures 559 000 krooni kasumit – teadma, et igasuguse kokkuhoiu eesmärk ongi ju efektiivsuse suurendamine. Kokkuhoiul ei ole ju vähimatki mõtet, kui raha lihtsalt ühest taskust teise tõstetakse.

Antud juhul püüab riik säästa ka tervishoiuteenuselt ehk riik ei pea meditsiini kuidagi „pühamaks lehmaks“ kui haridust, tee-ehitust või põllumajandustoetusi -, kuid viimastel aastatel rahandusminister Jürgen Ligi sõnul umbes 60%list palgatõusu nautinud arstidele näib see ikka justkui pühaduseteotusena.

Kuueprotsendiline kärbe tähendab TÜ Kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto sõnul arstidele, et sama suure töömahu eest hakkaks meditsiinipersonal lihtsalt vähem raha saama.

Lääne-Tallinna keskhaigla ravijuht Gennadi Timberg on mõne nädala eest Postimehele rääkinud, et raviteenuste odavnemine mõjub halvasti haigla töötajatele - langeb inimeste motivatsioon ning suureneb ebakindlus. Ta on kindel, et palga vähenemine toob kaasa arstide ja õdede äramineku.

Lugupeetud haiglajuhid ja arstid, kui eraettevõte töötajate palkasid kärbib, siis ei tule töötajatel pähegi  - mõnel juhul kindlasti ka lõpliku koondamise hirmus – organisatsiooni juhile teatada, et näiteks 10%lise kärpe järel teeme nüüd ka 10% vähem tööd.

Sellest vaatenurgast lähtudes on TÜ Kliinikumi juhatuse liikme Mart Einasto arvamus - „sama suure töömahu eest hakkaks meditsiinipersonal lihtsalt vähem raha saama“ – eluvõõras. Või teisalt, ka jultunud.

Lääne-Tallinna keskhaigla ravijuht Gennadi Timberg võiks aga mõista, et palga vähendamist ei ole raske taluda mitte ainult kõrgepalgalistel arstidel. Mitte ainult tohtrite seas ei suurene ebakindlus, palgalangetamise järel langeb motivatsioon ka muude tööde tegijatel.

Ses suhtes ei erine arstid või õed kuidagi päästetöötajatest, ettevõtjatest, riigiametnikest, ajakirjanikest, ehitajatest…

Ja mis puudutab arstide ja õdede lahkumist, siis meditsiinivaldkond on kiiresti uue töökoha leidmise võimaluse tõttu üks õnnelikumaid. Eesti riik koolitab arsti kümnekonna aasta jooksul ca 1-1,5 miljoni krooniga spetsialistiks, kuid juhul, kui tohtril millegipärast Maarjamaal ei meeldi, leiab ta suuremate probleemideta tööd mujal Euroopas. Töötuks jäämise oht arste ei kummita, haiglajuht teab seda niikuinii isegi.

Efektiivsuse suurendamise nimel tehtud Haigekassa kärpeotsust tõlgendavad haiglajuhid ja arstid niimoodi, et kui riigilt enam nii palju raha ei saa, küsime puuduoleva osa patsiendilt. Kui selleltki  - sageli töötult hädaliselt – ei ole midagi võtta, jätame ta üldse abita.

Teisisõnu, enda tegemiste mõttekuse ja asjakohasuse analüüsimise asemel võiks üritada leida viisi, kuidas vähenenud rahahulgaga sama hästi hakkama saada kui enne Haigekassa niigi tagasihoidlikku säästuotsust.

2008. aastal oli TÜ Kliinikumi arstide keskmine palk haigla enda avalike andmete järgi 34 868 krooni, õed teenisid keskmiselt 16 331 krooni ja hooldajad 8963 krooni.

2007. aastal teenis arst Kliinikumis keskmiselt 30 582 krooni.

2006. aastal, kui majandusbuum kogus tuure, laekus Tartu arsti pangaarvele igakuiselt  keskmiselt 25 996 krooni.

Viimastel aastatel on kvalifitseeritud Tartu tohtri sissetulek igal aastal tõusnud  seega keskmiselt 60 000 krooni võrra.

Kui 35 000kroonisest keskmisest palgast näpistada 6%, tähendaks see 2100kroonist palgalangust ehk 32 900kroonist brutopalka. Kas see on arsti jaoks piisav palk või mitte? Ilu on vaataja silmades.

Siinkirjutaja ei arva kaugeltki, et tippspetsialistid peaksid näljapajukil elama. Tegelikult ei näitagi 35 000kroonine KESKMINE palk, et arstid oleksid Eesti oludes alamakstud. Ei ole. Ei maksa siga ja kägu, Soome või Suurbritannia ja üsna vaesevõitu Eesti palgataset võrrelda.

Küsimus on arstide ja nende esindusorganisatsioonide suhtumises ja mentaliteedis. Millegipärast peetakse end justkui pühaks ja puutumatuks tsunftiks, kelle rahakoti kallale minek võrdub paremal juhul riigireetmisega.

Kulla arstid, tulge palun kahe jalaga maa peale! Rahandusministeerium jättis raviteenuste hinnakärpe praktiliselt viimaseks, kõige suuremas rahahädas tehtud otsuseks. Kokkulepitud kokkuhoiuprotsent on võrreldes enamikku ühiskonda puudutavate kärpeotsustega köömes.

Teie aga solvate enda lapselikult jonnivate avaldustega – palgakärpe järel meie enam sama palju tööd ei tee, meie motivatsioon langeb, meie läheme ära – paljusid inimesi, enda patsiente, kes ei saa kelkida kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva palgaga ega ka võimalusega end alati Euroopas veelgi tasuvama arstipraksisega kindlustada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    05. December 2009, 09:35
    Otsi:

    Ava täpsem otsing