Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arvamus: Maksukoorma tõus on Reformi suurim reform

Kadri Paas 29. november 2009, 09:00

Maailmapanga ja audiitorfirma PricewaterhouseCoopersi uuringust selgus, et Eesti on ettevõtete maksukoormuse osas maailmas 180 riigi seas 131. kohal.

Meie ettevõtted maksavad oma aastakasumist keskmiselt 49,1 % riigile. Järgmisel aastal muutub olukord veelgi halvemaks, sest valitsusliit on loobunud tulumaksumäära alandamisest ning kergitab kütuseaktsiisi ja elektriaktsiisi.

Uuringu tulemus oli üllatav, sest seni on Eesti maksusüsteemi kriitikud väitnud, et Eestis on ettevõtetel madal maksukoormus. Kümme aastat valitsuses olnud Reformierakond on aga end pidevalt esitlenud, kui maksude alandajat.

Tegelikkus on teistsugune. Eesti madala maksukoormuse jutt on jama, sest Reformierakonna valimisratsuks olev tulumaksumäära alandamine on kompenseeritud teiste koormiste kergitamise kaudu. Tõstetud on kaudseid makse, riigilõive ja töötuskindlustus makset.

Reformierakonna juhatuse liige, rahandusminister Jürgen Ligi ütles ettevõtete kõrget maksukoormust kommenteerides, et ta ei võtaks 131. kohta tõena, sest selles uuringus ei võeta arvesse erakindlustuse koormust. Samuti on palju olulisem üldine maksukoormus, mitte niivõrd see, kuidas koormust on jaotatud ettevõtete ja eraisikute vahel.

Ligil on osaliselt õigus. Kui võrdleme üldist maksukoormust teiste riikidega, siis on Eesti koht palju parem. Ja tõenäoliselt oleksime veelgi kehvemas seisus, kui Reformierakond poleks olnud nii kaua võimul.

Samas ei ole aga õige nimetatud uuringut eirata, sest see juhib tähelepanu olulisele probleemile. Maksude osas on Eesti riigi ettevõtlussõbralikkus loosunglik. Kui poole ettevõtja aastakasumist võtab riik erinevate maksudega endale, siis ei saa me rääkida ettevõtlust soosivast maksukeskkonnast.

Ka Eesti üldine maksukoormus on viimastel aastatel kiiresti kerkinud ja eriti märkimisväärne on see olnud ajal, kui valitsusjuhi koht kuulub Reformierakonnale. Kõige madalam ehk 30,5 protsenti oli Eesti maksukoormus 2003. aastal, kui peaminister oli Mart Laar.

See tase saavutati aga paljuski tänu Reformierakonna poolt 2000. aastal jõustatud uuele tulumaksuseadusele, millega vabastati ettevõtete investeeringud tulumaksust. Ja kuigi järgnevatel aastatel on Reformierakonna eestvõttel alandatud Eestis tulumaksumäära, on maksukoormus kerkinud ning kõige järsem hüpe on toimunud just Ansipi valitsemisperioodil.

Meie selle aasta üldine maksukoormus on rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 34,7 protsenti ja järgmise aasta maksukoormus 36,4 protsenti. Nii kõrgel oli Eesti maksukoormus viimati viisteist aastat tagasi – 1995. aastal. See tundub uskumatu, sest peaministrikoht on kuulunud erakonnale, kes on valimisloosungitel lubanud täpselt vastupidist. See erakond on olnud järgemööda kümme aastat võimul ehk saanud Eesti erakondadest kõige paremini oma lubadusi täita.

Muidugi on viimaste aastate maksutõusudel oluline mõju majanduskriisil, mis on sundinud riiki oma tulusid suurendama. Teisalt peame aga arvestama, et Ansipi valitsus hakkas maksukoormust kergitama juba 2006. aastal ehk ajal, kui majanduskasv oli kiire ning Eesti valitsus eesotsas peaministriga ei rääkinud veel midagi meid ähvardada võivast majanduslangusest. Maksukoormuse graafik näitab, et Reformierakonna madalate maksude poliitika osutus suureks ilusaks kollaseks mulliks, mis nüüd on kõva pauguga katki läinud.

Põhjus peitub selles, et Ansipi ajal on välditud maksumaksjate raha neelavate valdkondade reformimist. Täna me üritame probleemi lahendada erinevaid makse kergitades ning kasutades ühekordseid tulusid – riigifirmade dividende ja riigivara müüki. See ei ole aga jätkusuutlik.

Kui Reformierakond tõesti soovib seista ka pärast järgmisi riigikogu valimisi madalate maksude eest, siis peavad nad järgnevate aastate jooksul keskenduma avaliku teenuse odavamaks muutmisele. See tähendab, et muutusi tuleb teha meie haridussüsteemis, tervishoiusüsteemis, pensionisüsteemis ja sotsiaaltoetuste jaotamisel.
Need on valdkonnad, mis neelavad kõige rohkem maksumaksjate raha.

Kümme aastat on Reformierakonnal õnnestunud avalikkust lollitada madalate maksude jutuga ning samas on nad oma valimislubadustes jaganud sarnaselt teiste erakondadega raha vasakule ja paremale.

Kui Reformierakond soovib oma senist peamist valimisratsut kasutada ka 2011. aastal toimuvatel riigikogu valimistel, siis peavad nad olema oma nime väärilised ja näitama valimisprogrammis, kuidas nad kavatsevad avaliku sektori kulutusi vähendada. Teine võimalus on loomulikult ka. Tunnistada endale ja valijatele, et Reformierakonna viimase nelja aasta tähtsaim reform on olnud maksukoormuse kergitamine ning seda suunda jätkatakse ka uues riigikogus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2009, 09:32
Otsi:

Ava täpsem otsing