Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Milline on omavalitsuse mõistlik laenukoormus?

12. detsember 2009, 12:07

Eestis on 226 omavalitsust, mis on erineva suuruse, elanike arvu ja geograafilise asukohaga. Kuigi neil kõikidel valdadel-linnadel on erinevad võimalused, arengukiirus ja haldussuutlikkus, on nad ometi riigi ees võrdselt reastatud ühele pulgale – nende võlakohustuste hulk ei tohi ületada 60% ühe aasta eelarvemahust. Säärane ühe vitsaga löömine on lihtne, kuid ei pruugi olla aga alati mõistlik.

See nõue võib isegi olla piirav ja ahistav, tõmmates pidurit osade piirkondade arengule. Teisalt on samuti selge, et võimalike kuritarvituste või rumaluste vältimiseks laenurahaga toimetamisel – ka selliseid omavalitsusi leiab – peavad olema paika pandud kindlad mängureeglid.

Ma vaatleksin antud teemat lähemalt Viimsi valla näitel, sest ilmselgelt on tegemist omavalitsusega, mille tegevus läheb paratamatult korda väga paljudele – alates meie kriitikutest ja meediast kuni valla uusasukate ja põliselanikeni.

Kiiresti areneva valla peamiseks arengumootoriks on elanike arvu kasv. Kui veel 10 aastat tagasi oli Viimsi vallas elanikke üle 5000, siis 2009. aasta seisuga juba 16 000 ehk kolm korda rohkem. Teisest küljest  tähendab see aga vajadust ja ka kohustust infrastruktuuride arendamiseks, mis omakorda maksab palju.

Viimastel aastatel on Viimsi vallas valminud lasteaed-algkool 120 lasteaia lapsele ja 360 õpilasele, Viimsi Keskkooli uus hoone 1300 lapsele ning Randverre uus lasteaed 120 lapsele. Me räägime mitte kümnetest, vaid sadadest täiendavatest õpikohtadest lastele ja teismelistele.

Ka rahaliselt mõõdetuna on need hooned suured ja valla eelarve vahendeid pole sellises mahus võimalik koheselt võtta. Kuna riigi tugi on Viimsis jäänud väikseks, siis on koolide-lasteaedade rajamiseks olnud vaid üks võimalus – laenude võtmine. Kuni 2006. aastani oli üleüldine valla võlakohustuste maht eelarvega võrreldes väike. Eesti suurima koolina valminud Viimsi Keskkool ehituse kogumaksumus aga ületas 200 miljoni krooni piiri ning toona moodustas see summa ca 100% valla eelarvemahust.

Kuna vald ei soovinud rikkuda eelmainitud eelarveseadust, siis toimus Viimsi Keskkooli ehituse finantseerimine läbi valla tütarettevõtte – seda lubas toonane seadusetõlgendus. Sel viisil finantseeriti ka teiste uute haridusasutuste rajamist, mis valmisid laenuraha abil. Tuleb kohe öelda, et eelnevalt olid väga põhjalikult läbi arvutatud valla rahalised võimed ja need näitasid, et kõikide võetud kohustuste tagamiseks on vahendid olemas. Loomulikult on need laenud kõik võetud pika, valdavalt 20-aastase tähtajaga.

Tõsi, kui lüüa need laenusummad kokku, siis ületab võlakohustuste maht valla ühe aasta eelarve pea kahekordselt. Eelnevate laenude võtmisega on Viimsi valla võlakohustuste maht kasvanud 170%-ni eelarvemahust. Samas kui võtta ühe aasta koormust maksegraafikute alusel, siis on see koormus ca 16-17% aasta eelarvemahust. Samal ajal lubab seesama valla- ja linnaeelarve seadus, et aastane koormus ei tohi olla üle 20% (!). Seega selles osas ei ole Viimsi vald ületanud seadusega pandud piiri. Ühes seaduses on majanduslikud vastuolud põhimõtetes.

Viimsi valla omafinantseerimisvõime on Eesti omavalitsuste hulgas esikohal - nii selgus OÜ Geomedia hiljutisest uuringust,  mille tellis siseministeerium. 24. novembril andis Viimsi vald ülevaate oma finantstegevusest riigikogu rahanduskomisjoni istungil. Komisjon tunnistas, et kuigi Viimsi vald on ületanud 60% nõuet, suudab tõrgeteta kõiki kohustusi ka täita. Ka rahandusminister Jürgen Ligi on oma kirjas tunnustanud Viimsi valla püüdlusi oma finantstegevus viia seadusega määratud raamidesse.

Veelgi enam, valla tulude plaan täitub üle plaani.  30. novembri seisuga oli eelarve tulude plaanist laekunud 100,22%. Samal ajal oli kulude täitmine 82%. Iga kuuvahetusega suurenes vaba jääk arveldusel, ulatudes 30. novembriks ligi 60 miljoni  kroonini. Selles valguses tekkibki  küsimus, et kas see seadusega piiratud võlakohustuste maht mitte ei muutu takistuseks edukate omavalitsuste arengule?

Arusaadavalt on Eesti omavalitsused erineva omafinantseerimisvõimega. Miks seadus ei võiks olla paindlikum ka selle arvestamise osas?  Ka riigikogu komisjonis tõdeti, et võib-olla tõepoolest oleks selline diferentseerimine vajalik.
Kutsume  üles diskuteerima sel teemal, et leida võimalusi omavalitsuste arengu paremaks toetamiseks.

Viimsi vald esitab läbipäevil rahandusministeeriumile valla finantsplaani järgmiseks 5 aastaks. Selle peamine punkt on see, et vald võtab endale kohustuse viia oma eelarve seis seadusega kooskõlla ehk laenukoormus 60%-ni. Seaduse järgi ei tohiks ka selle perioodi jooksul ühtegi täiendavat kohustust võtta. Samas vajab vald hiljemalt kolme aasta pärast juba järgmist kooli.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. December 2009, 09:22
Otsi:

Ava täpsem otsing