Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Milliseid andmeid võib küsida personalikuulutuses?

21. detsember 2009, 12:36

Personaliotsingu läbiviimine on viimasel ajal kardinaalselt erinev 2 aasta tagusest ajast. Seda esiteks majanduslikel põhjustel – taastunud on „ostja turg“. Teiseks peaks olema seda ümber kujundanud muudatused seadustes.

Esimesest põhjusest on blogides hiljuti kirjutanud näiteks Alo Naelapea ja Kristi Mikiver. Täna kirjutan teisest põhjusest.
Nüüd tuleb arvestada uue TLS-ga, võrdse kohtlemise seadusega ja soolise võrdõiguslikkuse seadusega. Kõigi kolmega on täpsustatud keelde ja käske personaliotsingu kohta.

Kujutame ette, et personaliotsingu kuulutusega otsitakse sekretäri ning sobivaks kandidaadiks loetakse 18-30-aastast keskharidusega naist, kes tunneb etiketti. Kandidaadil palutakse esitada pilt ja karistusregistri väljavõte.
Keskhariduse ja etiketi tundmise nõudmine on igati normaalne, kui tööandja on sellised standardid seadnud. Sealjuures peab kandideerija arvestama VÕS §-s 14 sätestatud nõudega, et kui tööandjal on õigustatud huvi teatud andmete suhtes, siis tuleb need andmed esitada tõeselt. Olen kokku puutunud juhtumiga, kus organisatsiooni loomisel tööle võetud 300-st inimesest 5 väitsid, et neil tegelikult on olemas keskharidus, kuid ei leia dokumenti üles. Kuna tegemist oli väga mahuka värbamisega, siis esialgu usaldati inimesi. Hiljem kontrollides selgus, et kellelgi neist keskharidust ei olnud.


Kas aga on seaduslik nõuda kandidaadilt tema pilti ja vanust? Reeglina mitte, kuna TLS § 11 lubab huvi tunda vaid selliste andmete vastu, milleks on tööandjal õigustatud huvi. Õigustatud huvi on tööandjal sellise info vastu, mis aitab hinnata kas inimene täidaks töökohustusi hästi. Pilt näitab küll rassi ja kauniduse taset, kuid need ei ole seotud sekretäri tööülesannetega. Pildi küsimine modellikandidaadilt võib olla aga põhjendatud. Vanusenõue sekretäri puhul on samuti reeglina põhjendamatu.

Otseselt on vanuse alusel diskrimineerimine värbamiskriteeriumite kehtestamisel keelatud võrdse kohtlemise seadusega (vt § 2 lg 2). On avaldatud arvamust, et sellist vanusenõuet võib kasutada juhul, kui kõik töötajad on noored ja põhjenduseks võib tuua selle, et vanem inimene ei sobiks kollektiivi. Siinkirjutaja arvates oleks see tööandja jaoks siiski liiga riskantne.


Kas oleks põhjendatud tööle võtmisest keeldumine seetõttu, et kandidaadiks on mees? Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seadusele (§ 6 lg 2 p 2) ei tohi kehtestada soost sõltuvaid tingimusi. Paragrahv 5 lg 2 kohaselt on see lubatud vaid juhul, kui see on ametikohta arvestades oluline ja määrav nõue. Sekretäri ametikoha puhul seda öelda ei saa. Kuigi ma isiklikult ei tunne ühtegi meessoost sekretäri, ei ole kuidagi tõendatud, et mehed selles töös halvemini toime tuleksid. Heaks näiteks on tublid meessoost meditsiiniõed.


Tööandjale reeglina karistusregistri andmeid ei väljastata (va riigiasutustes, turvateenistuses jms), seda saab enda kohta küsida vaid inimene ise. Karistusregistri väljavõtte küsimise kohta kehtib samuti TLS § 11 nõue, et küsida tohib vaid relevantseid andmeid. Kas kriminaalkorras karistamata sekretär teeb tööd paremini kui kriminaalkorras karistatud? Kuigi paljud vastaksid esimese hooga, et „jah“, siis pikemalt süvenedes tuleb nentida, et selline eeldus oleks meelevaldne.
Seega on näitena toodud kuulutus suures osas seadustega vastuolus. Järgmisel korral teistsugusest personaliotsingu näitest …

Kaire Lang, OÜ Expert2Expert, partner

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. December 2009, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing