Kas riskiinvestoritel on riiki vaja?

Arengufondi tulevikuväljavaadete arutelu toimub iroonilisel viisil samal ajal, kui organisatsioon on äsja väljunud oma edukaimast investeeringust. Et aga sellised investeeringud on innovaatiliste ettevõtete kasvuks hädavajalikud, on GrabCAD küll tõestanud.GrabCADi edu taga on kahtlemata asutajate jõud, intelligents ja visioon, mis võimaldas nelja aastaga nullist inseneride maailma tippu tõusta, kuid alahinnata ei saa ka investeeringute olulisust. Selle näite najal on võimalik hinnata sedagi, milline võiks olla riigi roll investorina.Tavaliselt on iduettevõtete puhul alguses olemas vaid unikaalne idee. Reeglina on tegemist kas uue tehnoloogia või ärimudeliga, mida sarnasel viisil ei ole seni piisavalt hästi ellu viidud. GrabCADil oli selles faasis olemas kaks entusiastlikku vedajat, slaidiesitlus ja esimesed maksvad kliendid. Nii Hardi Meybaum kui Indrek Narusk olid sealjuures põhikohaga palgatööl. Selles etapis oli vaja välja arendada ja testida prototüüpe, luua õige meeskond, defineerida sihtkliendid, testida nii erinevaid ideid, kontseptsiooni kui ärimudelit. Samas on ettevõtte käive tagasihoidlik ja investeering suure riskiastmega.Riskikapitalisti?ingelinvestori ning kaasinvestori jaoks on alati peamiseks küsimuseks, kuidas osata uutes tegevusvaldkondades kasvavaid ideid ära tunda, et just neisse ja nende elluviijatesse panustada oma raha, oskusi, kontakte ja aega. (Ingelinvestori investeeritud euro kõrval on reeglina sama palju ettevõttesse panustatud aega ja kompetentsi, mis selgelt eristab ingelinvestorit tavainvestorist.)2010. aastal, enne, kui GrabCADi investeering sai teoks, olime koos Arengufondi ja GrabCADi meeskonnaga ideed ca pool aastat Arengufondi kiirendis SeedBooster ühiselt arendanud, et jõuda idee tõestuseni (proof of concept) ehk esmase tagasisideni, kas võimalikud kliendid seda üldse vajaksid. Toode ise muutus selle protsessi jooksul mitu korda.GrabCAD oli üks minu esimestest ingelinvesteeringutest. Erainvestori seisukohast oli panustada selles summas täiesti tõestamata ettevõttesse väga kõrge riskiga. Et Eestis oli toona varase faasi investeeringuteks vähe kapitali, julgen täna väita, et pariteetsetel alustel Arengufondiga investeerimine andis erainvestorile selgelt suurema kindluse panustamiseks.Nüüdseks on Eestis olukord nii palju muutunud, et riskikapitali ettevõtted ja äriinglid on koondunud kahe väga tugeva organisatsiooni EstVCA (Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon) ja EstBAN (Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni) taha, kes on riigile peamiseks läbirääkimiste partneriks, et püsida globaalses konkurentsis.Väikese avatud majandusega riigi puhul peab riik ökosüsteemile olema toeks, kui see ise (veel) ei toimi. Ka arenenud kapitaliturgudega riikides toetatakse jätkuvalt avaliku sektori toel investeeringuid kõrge riskiga ettevõtetesse kõige varasemates arengufaasides. Riigi poliitiline otsus on, kuidas ja mil viisil seda teha. Eestis oleks kohane toetada seda äriinglite kaasinvesteerimisfondi ja erafondidesse tehtavate nurgakiviinvesteeringute kaudu.