Rahaliidu Saulustest said Paulused

08. oktoober 2014, 15:13
Sirje Rank
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141008/OPINION/141009686/AR/0/AR-141009686.jpg

Euroopa Komisjoni volinikukandidaatide kuulamisel Euroopa Parlamendis on rahaliidu käekäiku määrama visandatud kandidaadid leidnud ennast olukorrast, kus neil tuleb väita vastupidist sellele, millest kõnelevad nende teod, kirjutab välistoimetaja Sirje Rank.

Prantsuse endisel rahandusministril Pierre Moscovicil oli väga raske saadikuid veenda, et talle võiks usaldada Euroopa Komisjoni rahandusvoliniku portfelli koos järelevalvega euroala reeglite täitmise üle. Rahandusministrina kauples Moscovici Prantsusmaale eelarvedefitsiidi vähendamiseks ajapikendust ning nüüd on uus rahandusminister värskelt taganenud lisaaja saamiseks Moscovici antud lubadustest. Volinikukandidaadi kinnitused, et uues ametis kavatseb ta rangelt nõuda euroala reeglite täitmist ja kohelda kõiki riike võrdselt, mitte nii, et mõningad on võrdsemad kui teised, ei paistnud saadikuid eriti veenvat.

Äravahetatud rollis olid ka Soome endine rahandus- ja peaminister Jyrki Katainen ning Läti endine peaminister Valdis Dombrovskis, kellele Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on visandanud Moscovici „ülemuse“ rolli. Dombrovskis hakkaks komisjoni asepresidendina vastutama euroala reformide eest ekstra rõhuasetusega sotsiaalsele mõõtmele, mis seni on jäänud vaeslapse rolli.

Kataineni vastutusala asepresidendina puudutab majanduskasvu, konkurentsivõimet ja töökohtade loomist. Mõlemad mehed on Euroopas kurikuulsad eelkõige oma kärpe- ja kasinuskallakuga. Nüüd tuli neil taluda Lõuna-Euroopa saadikute viha, kel olid meeles nii Soome nõutud ekstra-garantiid rängas kriisis Kreeka abilaenudele kui Läti armutu kärpekuur, mida saadikud majanduse tarviliku kohanemise eduloona tunnistada ei tahtnud. Nii Dombrovskise kui Kataineni sõnum oli, et hullem kärpimine on selleks korraks läbi ja nüüd vaja investeerida uude kasvu.

Kuulamine andis samas võimaluse kuulda, et Soome ei ole tegelikult mingi Metsik Lääs, vaid demokraatlik riik, kus abipaketid euroala hädas riikidele tuli peaministril parlamendist läbi lootsida ja valimiste eel. Kokku kuus, oli Katainen uhke, joonides alla, et see on selge solidaarsuse väljendus. Ning et Läti kärpekuuris püüti võimalust mööda kõige nõrgemaid toetada, millele edaspidi ka euroala võimalikes uutes abipakettides rohkem tähelepanu lubati. Ning teisalt - kui Soome heaoluühiskonna mudelit Euroopas nii väga ihatakse ja eeskujuks seatakse, siis õpitagu ka seda, et võimalik on see vaid konkurentsivõimelise majandusega. Mille saavutamiseks on Soome kärpinud ettevõtlusmakse ja nihutanud maksukoormat dividendidele. Ka parimad peavad ennast pidevalt „uuesti leiutama“. Ja Läti on praegu Euroopas kiireima majanduskasvuga riike.

Kuulamistel jäi mulje, et Junckeri Saulustest Pauluste tegemise plaan võib kokkuvõttes töötada, kui parlament oleks valmis sellega leppima. Juba põimisid nii Katainen kui Dombrovskis oma seisukohti, kus nende vaated Pierre Moscovici väljaütlemistega ühtisid, teisalt püüdis Moscovici kirglikult kaitsta euroala ühiselu reegleid. Kriisist väljapääsu tee – niivõrd kui ühine eurosärk seda võimaldab – lähebki ilmselt sealt kuskilt kahe ääre vahepealt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. October 2014, 15:13
Otsi:

Ava täpsem otsing