Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pane raha enda heaks tööle

    Investor Jaak Roosaare.Foto: Andres Haabu

    Lõviosa aktsiate tootlusest tuleb investorile dividendidest. Seega tasub investeerida dividendiaktsiatesse ning eesmärk võiks olla palgatulu asendamine dividendituluga, soovitab investor Jaak Roosaare.

    Oktoobris 2010 käis Tallinnas Rahakompassil esinemas üks Soome legendaarsemaid väikeinvestoreid, mitme börsiõpiku autor Seppo Saario. Tema ettekannet “Ära tööta üksnes raha heaks, vaid pane raha ka enda jaoks tööle“ oli kuulama tulnud rohkem inimesi, kui saali mahtus.
    Ka neli aastat hiljem on teema aktuaalne, sest eestlaste pangaarvel seisab rohkem raha kui kunagi varem – nõudmiseni hoiustel umbes 3 miljardit ja tähtajalistel hoiustel 2 miljardit eurot. Intressid on kahanenud olematuks ja palgakasv ületab oluliselt inflatsiooni. Ometigi on Eestis ikka veel nii vähe investoreid. Põhjused võib suures osas jagada kaheks – pole motivatsiooni ja pole teadmisi.
    Seppo alustas oma ettekannet näitega Soome ajalooprofessorist Eino Jutikkalast, kes töötas kogu elu ülikoolis. Kui ta 2006. aastal 99aasta vanuselt suri, avastati, et ta oli pärandanud kõik oma säästud Helsingi ülikoolile. Ja neid sääste oli omajagu, veidi enam kui 22 miljonit eurot. Selgus, et Eino oli kogu elu oma palgast raha kõrvale pannud ja investeerinud Helsingi börsi dividendiaktsiatesse. Tema portfellis oli 12 Soome juhtivat ettevõtet, kes maksid Einole igal aastal enam kui miljon eurot dividende.
    Mida sellest näitest õppida? Esmalt kindlasti seda, et mida vanemaks elad, seda rikkamaks jõuad saada. Investeerimine on üks väheseid spordialasid, kus vanuse (ja sellest tulenevalt kapitali) kasvades lähevad tulemused paremaks. Õppetund on seegi, et säästa alati osa oma teenistusest ja investeeri see ettevõtlusesse. Kui tahad ja oskad, loo oma ettevõte. Kui sulle aga meeldib olla ülikoolis õppejõud, siis investeeri teiste ettevõtetesse. Börsil on igaühel võimalik saada osa ettevõtjate ränkraske töö tulemustest ja passiivse aktsionärina ettevõtluse võlusid nautida – ise samal ajal oma asjadega tegeledes.
    Eino investeeris otse, ilma fondide ja varahaldurite abita. Eluaegsel investeerimisel on kulude suurusel väga oluline mõju. Kulusid aitas kontrolli all hoida ka asjaolu, et ta ei müünud juba ostetud aktsiaid, vaid ostis saadud dividendide ja säästude eest järjest uusi firmasid juurde.
    Miks need dividendid nii olulised on? Selgub, et lõviosa aktsiate tootlusest tuleb investorile läbi dividendi. Juhul ka aktsiaid müüa pole plaanis, siis on dividend ka ainuke viis, kuidas oma investeeritud raha kasutada saab (kui aktsiate tagatisel laenamine kõrvale jätta).
    Tallinna börsil on dividendide olulisus pikaajalisel investeerimisel eriti selgelt näha, sest pikaajaliselt on positiivse tootluse börsil saavutanud üksnes pidevalt dividende maksnud firmade aktsionärid. Hämmastaval kombel kehtib see seaduspära isegi siis, kui investor dividendid lihtsalt ära kulutab. Dividendide eest uute aktsiate soetamine annab muidugi veel suurema võidu.
    Kindlasti on aastate jooksul võimalik ostes-müües-kahetsedes teenida tulu kõikide aktsiatega, kuid sellisel juhul muutub tähtsaks ajastamise pool. Meie “Eino stiilis” aktsiaportfell peaks aga toimima lihtsalt ja automaatselt.
    Eestlastel on Einoga võrreldes veel üks suur eelis. Nimelt soosib meie maksusüsteem passiivselt dividendidesse investeerimist, sest eraisikute jaoks on laekunud dividendid maksuvabad. Nii võiks esimeseks investeerimiseesmärgiks olla palgatulu asendamine dividendituluga. Siinkohal on abiks soovitus investeerida vähemalt pool oma sissetulekust. Mida vanemaks saad sina, seda vähem jaksad töötada. Mida vanemaks saab aga sinu raha, seda töökamaks ta läheb.
    Seejuures on veel nõnda, et mida rohkem ja järsemaid langusi vahepeal aktsiaturgudel tuleb, seda kiiremini rikkaks saad. Kõigile, kes aktsiate langust kardavad, võib öelda, et dividendiportfelli ehitavale investorile on börsikrahh parim asi, mis juhtuda saab. 2009. aastal oli näiteks võimalik soetada dividendiaktsiaid kordades odavamalt kui täna.
    Kuidas siis endale ikkagi dividendikratt luua, kes sulle igal kevadel ilma tööd tegemata hakkab palka maksma? Lähtudes Eino Jutikkala näitest soovitaks alustuseks kulutada vähem kui teenida ning investeerida ülejääk regulaarselt ettevõtlusse, Tallinna börsi dividendiaktsiatesse. Korraga vähemalt 500 eurot – näiteks 250 eurot kuus säästes tasub ostutehing teha iga kahe kuu tagant.
    Valik on üsna väike ning alustavale investorile on see hea. Laias laastus on Tallinna börsil 4–7 dividendifirmat. Kõige stabiilsemad neist on Tallinna Vesi, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehitus ja Harju Elekter. Väikeste mööndustega võiks investeerida ka Olympicu, Tallinki ja Silvano Fashion Groupi aktsiatesse.
    Igal hiliskevadel laekub sinu kontole ettevõtetelt dividend ning selle eest tasub osta juurde uusi aktsiaid. Ning kui oled juba rahalise vabaduse saavutanud, võid ka dividendid jagada kaheks – 50% investeeri uutesse aktsiatesse ja 50% eest osta endale jalgratas või puhkusereis. Muidu on oht muutuda kõrges eas väga rikkaks ning siis pead hakkama pead vaevama, kellele oma varandus pärandada.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pinged Lähis-Idas: Iraan sattus rünnaku alla
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.