Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik ei oska tippjuhte hoida

    Reelika Rattus.Foto: Erakogu

    Riik investeerib märkimisväärseid ressursse avaliku teenistuse tippjuhtide valikusse, hindamisse ja arendamisse, kuid laseb seejärel neil kergekäeliselt lahkuda, jäädes ilma investeeringu pikaajalisest kasust, kirjutab TTÜ vilistlane Reelika Rattus.

    Avaliku teenistuse tippjuhtidel on oluline roll professionaalse ja järjepideva riigivalitsemise tagamisel. Tippjuhtide institutsioon on vahelüliks riigi poliitilise ja administratiivse juhtimise vahel ning aitab tagada avaliku sektori integreeritud valitsemist. Eesti avalikus teenistuses on tippjuhid ja nende järjepidevus eriti tähtis ühtsuse, koostöö ja koordineerimise puudujääkide tasakaalustamisel.
    Viimasel viiel aastal (2009-2013) on 135 tippjuhtide gruppi kuulunud inimesest 53 vabatahtlikult või sunnituna lahkunud. Lahkumise põhjuste seas on kaks domineerivat. Esiteks, koostööprobleemid ministriga, mis tulenesid üldjuhul tippjuhi ja ministri erinevast arusaamast tippjuhi lojaalsuskohustuse ning rolli asjus. Näiteks tekitas konflikte see, kui tippjuht väljendas eriarvamust poliitiliste või ministri valikute suhtes ja ei täitnud oodatud rolli otsuste/käskude elluviijana. Meritokraatliku avaliku teenistuse põhimõtete kohaselt on aga tippjuhil õigus ja isegi kohustus kõrgemalseisvatele juhtidele objektiivset ja professionaalset nõu anda.
    Tippjuhi rollist ja lojaalsusest lähtuvad konfliktid ministriga viitavad, et poliitikud ei pruugi piisavalt ja ühtmoodi tajuda tippjuhtide rolli demokraatlikus valitsemissüsteemis. Mitmel juhul on tippjuhtide poliitilist ja/või personaalset lojaalsust tähtsustatud rohkem kui nende professionaalsust, järjepidevust ja sõltumatust. Vastuolude teket soodustab asjaolu, et ühiskonnas puuduvad ühtsed arusaamad ja diskussioon tippjuhi rolli üle. Praktikas on see viinud selleni, et isegi sama erakonna ministrid võivad tippjuhi rolli tajuda erinevalt.
    Teiseks peamiseks lahkumispõhjuseks oli liiga kaua ühes kohas (ametikohal, asutuses või valdkonnas) töötamisega kaasnenud tüdimus ja väsimus. Tippjuhid olid missioonitundest või atraktiivsete alternatiivide puudumise tõttu ametikohal senikaua, kuni ühel hetkel tõeliselt tüdinuna lahkusid.
    Eestis suhtutakse hoole ja pühendumusega tippjuhtide kui riigivalitsemise seisukohast prioriteetse inimressursi valikusse, hindamisse ja arendamisse. Teisalt puudub samaväärne panus tippjuhtide hoidmisesse. Ligi kolmele neljandikule lahkunud tippjuhtidest ei tehtud ettepanekut mõnele tippjuhi ametikohale kandideerimiseks ega tuntud huvi tema tulevikuplaanide vastu. Tippjuhtide lahkumise põhjused ei ole seni olnud ka uurimistööde teema.
    On tähtis, et riik mõistaks oma vajadust olla proaktiivsem tippjuhtide motiveerimisel ning hoidmisel. Eriti oluline on ennetada liiga kaua ühes kohas töötamisega tekkivat tüdimust ja väsimust. Näiteks toetades tippjuhtide grupis alternatiivsete ametikohtade leidmist või tippjuhtide rotatsioonisüsteemi kaudu.
    Eestis on uue avaliku teenistuse seadusega ametnike horisontaalse mobiilsuse (rotatsiooni) poole suund küll võetud, kuid selle täpne sisu on veel paraku ebaselge. Rotatsioonisüsteemi käivitamise eesmärgil kehtestati kõikidele tippjuhtidele viieaastane teenistustähtaeg, mis võib suurendada tippjuhtide grupi sisest mobiilsust, ennetades nõnda väsimuse ja tüdimuse teket. Teisalt loob see võimalusi teenistustähtaja möödudes tippjuhtide asendamiseks poliitilise juhi soosikutega, õõnestades seeläbi tippjuhtide sõltumatust, neutraalse ja ausa nõuandja rolli. Erinevalt mõnest teisest riigist pole seda ohtu Eestis paraku laiemalt arutatud. Ebakindlus seoses määratud teenistustähtajaga võib viia ka vabatahtliku lahkumiseni ning probleemideni uute tippjuhtide värbamisel, pärssides potentsiaalsete kandidaatide ja eriti vanemaealiste kogenud juhtide osalemist avalikel konkurssidel.
    Tippjuhid on väga oluline ressurss ka näiteks erasektoris. Sestap on oluline, et organisatsioonid kõikjal Eestis väärtustaksid oma tippjuhte ning püüaksid mõista neid motiveerivaid ja demotiveerivaid tegureid. Seejuures ei tohi unustada, et tähelepanu vajavad ka kõige tublimad tippjuhid.
    Loos kasutatud andmed pärinevad autori magistritööst.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.