Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Energiamajanduse arengukava reedab peataolekut

10. november 2014, 08:00
Moonika Kukke
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141110/OPINION/141109782/AR/0/AR-141109782.jpg

Kehtiv energiamajanduse rakenduskava vajab uuendamist. Ent tarvis on ka hinnata, kuhu oleme tänaseks jõudnud ja millised arengud on viimastel aastatel Eesti energiapoliitikat kujundanud, kirjutab advokaadibüroo Glimstedt partner, advokaat Moonika Kukke.

Möödunud viie aasta suurimaks arenguhüppeks võib pidada elektrituru täielikku avanemist 2013 alguses. Nüüdseks on suuremad kired vaibunud – Eleringi statistika põhjal on elektrimüüjate turuosad jaotunud suhteliselt stabiilselt ja uute müüjate turule sisenemisest pole juba pikalt midagi kuulda olnud. Elektritarbijate aktiivsus on küll Euroopa keskmisest müüjavahetusprotsendist madalam, kuid on säilitanud siiski stabiilse taseme. Tarbijad ei karda enam börsihinnaga lepinguid, usutakse turu toimimisse.

Toimiva elektrituru ja elektrimüüjate konkurentsi tekkimisel mängis olulist rolli ühinemine ühe maailma suurema elektribörsiga Nord Pool Spot 2010. Samal aastal leidis aset ka elektrimüüja Eesti Energia ja elektrisüsteemihalduri Elering omandiline eraldamine. Täna seisab samasisuliste suurte sammude ees gaasisüsteemihaldur EG Võrguteenus, mille omandiline lahutamine gaasimüüjatest on lõpule jõudmas. Energiapoliitika arengus on märkimisväärset osa mänginud taastuvenergia kiire areng ning selle  aasta alguses valminud Eesti ja Soome vaheline merekaabel Estlink 2, mis sisuliselt kaotas hinnaerinevused kahe riigi elektri börsihinna vahel.

Energiavaldkonna tulevikusuunad ja -lahendused koondatakse arengukavasse, mille eelnõu keskmesse on asetatud riik ja võrguettevõtjad. Energiamajanduse arengukava eelnõus antakse põhjalik ülevaade minevikust, hetkeolukorrast ja päevakajalistest küsimustest, kuid märkimisväärselt vähem tähelepanu pööratakse tulevikuvisioonidele ja -lahendustele. Plaani peamine eesmärk peaks olema näidata, kus Eesti soovib energiamajandusega 2030. aastaks olla ja kaardistada selleks vajalikud sammud. Seda enam, et uus arengukava peaks hõlmama pikemat perioodi, vaadeldes lausa 2050. aasta perspektiivi.

Pärast elektrituru avanemist on gaasituru toimimasaamine üks Eesti energiapoliitika prioriteete, mis pakub väljakutseid nii ekspertidele kui ka uusi võimalusi otsivatele ettevõtjatele. Seda on rõhutanud ka riigijuhid, arengukava aga käsitleb gaasimajanduse osa võrreldes elektrivaldkonnaga põgusalt. Arengukava peataolek ilmestab ka hetkepoliitikat, kus ühelt poolt tehakse kõik selleks, et gaasiturg kaduvikku saata – aktsiisitõus, LNG terminali asukoha Soome kasuks loovutamine, gaasi ülekandevõrguettevõtja tegevusloa uuest aastast kehtetuks muutumise ignoreerimine ja varustuskindluse osas ebakindluse külvamine. Teisalt aga räägitakse tulihingeliselt regionaalse gaasituru vajadusest, Balticconnectori kiirest ehitamisest ja Leedu terminalist kui päästerõngast. 

Moonika Kukke esineb 20.11 energiakonverentsil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. November 2014, 16:33
Otsi:

Ava täpsem otsing