Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlevkiviga seotud riske kandku ettevõte

    Alari PurjuFoto: Maris Ojasuu

    Kuna põlevkivikompleksi pikaajaline kasumlikkus on seotud suure määramatusega, siis peaksid sellega seotud äririski kandma antud valdkonnas tegutsevad ettevõtted, leiavad TTÜ logistikainstituudi teadurid Alari Purju ja Kati Kõrbe.

    Kiire kütteõli hinnatõus viimase viieteistkümne aasta jooksul on teinud põlevkivist õli tootmise ahvatlevaks ja kasumlikuks ettevõtmiseks. See on tekitanud olukorra, kus järk-järgult liigutakse põlevkivist elektritootmiselt õlitootmisele ning arengukavad näevad selle protsessi jätkumist eesmärgiga saada ühest ühikust põlevkivist rohkem väärtust. Kavandatud investeeringud uutesse õlitehastesse eeldavad suuremahuliste laenude võtmist, tehnoloogia arendamist ning soodsa ärikeskkonna püsimist.
    Samas sisaldab see tegevus riske, millest olulisim on nafta hinna volatiilsus maailmaturul ning selle mõju kütteõli hinnale. Nafta hinna kulgu mõjutavad võimsad globaalsed tegurid, nagu USA kasvanud nafta- ja gaasitoodang, kiire toodangu taastumine mõnes kriisipiirkonnas nagu Liibüa ning tulevikutehingutes ekslikult hinnatõusule panustanud positsioonide  realiseerimine pakkumise poolel ning efektiivsemad tehnoloogiad, üldine kokkuhoid nõudluse poolel. Hinnalangus on teinud võimalikuks subsiidiumide vähendamise või kaotamise diiselkütusele mõnel suurel turul, mis pikemas perspektiivis vähendab nõudlust nendes riikides (India ühe näitena).
    Hinnalangusele panustavad suure valuutareserviga riigid, näiteks Saudi Araabia, kes võivad sellest saada lühiajaliselt kahju, kuid pikaajaliselt on huvitatud kallite tootjate turult väljatõrjumisest. Eri mõjude keerulise põimumise tingimustes on raske hinnata pikaajalisi trende ning survet näiteks ka alternatiivsete energiaallikate laialdaseks kasutusele võtmiseks, mis omakorda õõnestab nõudlust traditsiooniliste energiakandjate järele.
    Põlevkiviõli tootmise investeeringud tehakse mitmekümneks aastaks ning suurendades õlitootmist peame uskuma ja eeldama, et see kütus püsib konkurentsivõimelisena olukorras, kus kildagaas, elektriautod, gaasimootoriga sõiduvahendid, tuumaenergeetikas toimuvad arengud pakuvad alternatiivi.  
    Kuna põlevkivikompleksi pikaajaline kasumlikkus on seotud suure määramatusega, siis on loogiline, et sellega seotud äririski kannavad antud valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Sellest positsioonist lähtudes pole otstarbekas ega isegi võimalik, et riik võtaks enda kanda globaalsetest hinnavõngetest tekkivate kahjude katmise või seoks maksupoliitika sellega, kuidas ettevõtetel globaalsel turul läheb. Eesti riik on niikuinii teinud pingutusi soodsa maksurežiimi kujundamiseks (jaotamata kasumi mittemaksustamine), kasutatavate ressursside hind koos saastekahjude kompenseerimisega tuleks ettevõtetel ikka endil kinni maksta.   
    Sotsiaalses plaanis on arusaadav, et sektori poolt pakutav hõive on piirkonnale oluline. Samas ei saa välisturu tingimustest sõltuvate tegevuste säilitamist iga hinna eest seada majanduspoliitika keskseks teguriks. Selline poliitika võib osutuda liiga kalliks võrreldes põhiliselt turujõudude toel toimuva majandusstruktuuri ümberkujundamisega, mida toetavad innovatsiooni- ja sotsiaalpoliitika. Majandusstruktuuri mitmekesistamine on see, mis lahendab nii ühe tootmisettevõtte asulate kui ka -piirkondade majandusprobleemid.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.