Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meie piiratud nutikus

    VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa.Foto: Andres Haabu

    Vähemalt pool arengukavade koostamisele kuluvast ressursist peaks minema igaaastaseks vaheeesmärkide kontrollimiseks ning uute konkreetsete tegevuste seadmiseks, kirjutab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa.

    Väikeses Eesti riigis on erinevate arengukavade väljatöötamisega seotud muljetavaldav hulk inimesi. Neid andekaid inimesi tuleb pidevalt juurde ja nende oskused järjest paranevad, sest õnneks on arengukavasid vaja piisavalt tihti uuendada. Nii jääb üle vaid imestada, miks siis Eesti ei ole juba viie rikkama riigi seas.
    Me võiksime selles vallas veelgi edasi liikuda ja üllatada kogu maailma oma nutikusega, lastes mõnel oma start-up firmal kirjutada arengukavade väljatöötamise äpi. Eesti uueks ekspordiartikliks võiks see sobida päris hästi. Kujutan juba ette presidenti tema järgmisel välisvisiidil mõnele kolleegile x-tee asemel näitamas, kuidas ta oma mobiilis nuppu vajutab ning printerist tuleb uus, mahukas, värviline ning kindlasti ka matemaatilist mudelit sisaldav arengukava. Menüüst peab ainult valima, mis valdkonna kava vaja on – kas energiamajanduse, teaduse ja innovatsiooni, regionaalpoliitika või mõne maakonna oma.
    Kuidas siis ikkagi on võimalik, et olles ise nii nutikad, meie arengukavad kiiresti peale väljatöötamist ununevad ja elu isevoolu teed pidi edasi läheb? Suure ärevusega ootame arengukava perioodi lõpus tehtavat kokkuvõtet ja tõdeme, et jälle ei ole läinud nii nagu tahtsime. Veel piinlikum, kui riigikontroll ka oma aruandes selle välja toob.
    Hiljuti riigikogus peetud teaduse rahastamise teemalisel konverentsil jäi kõlama, et meie rahva nutikus on mingil geneetilisel põhjusel piiratud ning piirdub tihti ainult arengukavade ja strateegiate väljatöötamise oskusega. Tundub lausa rahvuslik kokkulepe, et arengukava tegemisel ja edasistel tegevustel ei pea olema midagi ühist. Sealt edasi ei ole nende kavade elluviimiseks vaja meie piiratud ressursside puhul teha ühtegi ebamugavat ümberjagamise otsust.
    Ei ole ju vahet, kas äris või riigijuhtimises, raha ja häid inimesi on alati puudu. Ettevõtluses näeme, et mõnel lihtsalt õnnestub oma strateegia elluviimine paremini, teisel mitte. Miks see nii on? Teadupärast on inimene loomu poolest laisk ja püsib oma mugavustsoonis – tegeleb sellega, mis talle meeldib. Tegeleda aga sellega, mida me tegelikult arengu elluviimiseks vajame, on üksjagu suur kunst, millega vaid vähesed hakkama saavad. See nõuab tihti ebamugavaid otsuseid, et seda vähest raha ning veelgi vähemaid häid inimesi õigete asjadega tegelema panna.
    Võttes nüüd järgmise aasta alguses vastu hulgaliselt uusi ja põnevaid 2016+ arengukavasid, peaksime endilt seejuures küsima, millisel moel saaks riik oma inimesi mugavustsoonist välja tuua. Kuidas reaalselt nende arengukavade elluviimisesse kaasa haarata vajalikud piiratud ressursid –raha, teadlased, õpetajad, riigiametnikud jne.
    Vähemalt pool sellest arengukavade koostamisele kulunud ressursist peaks olema iga-aastaseks vaheeesmärkide kontrollimiseks ning uute konkreetsete tegevuste seadmiseks järgmiseks aastaks. Sellise nutika muudatuse efekt majandusele oleks mõõtmatult suur.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.