Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti võiks keskenduda teenuste ekspordile

22. november 2014, 09:15
Anu-Mall Naarits
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141122/OPINION/141119632/AR/0/AR-141119632.jpg

Teenuste ekspordist võiks saada meie riigi üks arenguprioriteete, kirjutab Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits.

Üks tubli Eesti palkmajade tootja soovis alustada oma toodete suurejoonelist eksporti Saksamaale. Tulles esmalt ekspordikoolitusele, viis ta nagu kord ja kohus läbi turuanalüüsi ja avastas, et palkmaju pakutakse Saksamaal rohkem kui piisavalt, kuid hoopis keerulisem on leida nende kokkupanijaid. Toodetele poleks ruumi olnud, teenusele aga küll.

Maailma arenenumates riikides nagu USA, Inglismaa ja Saksamaa on koguekspordist üle poole just teenuste käes. Eestis alla veerandi. Just teenused veavad majanduskasvu ülespoole. Moodsad IT ja meditsiiniteenused on omakorda kõige suurema lisandväärtusega. Enim on sellest kasu lõiganud India, kes on alates 2000. aastast riigist välja müüdavate teenuste mahtu 11 korda kasvatanud! Kui Hiina sõnum maailmale on olla maailma tehas, siis India reklaamib end juba ammu maailma kontorina. Sama tee on valinud ka näiteks väike Iirimaa.

Inimmahuka ja odava tootmise jaoks ei ole Eestis kunagi piisavalt ressurssi, suurema lisandväärtusega teenuste loomist saab aga alustada vaid mõne inimesega ilma suurte kapitalimahutusteta.

Teenus võib olla küll abiks toodete liigutamisel (transporditeenus), kuid tihti peitub suurem väärtus selles, kuidas oma nutikalt kontseptsiooni luua ja arendada.  Kui kaup on füüsiline asi, siis teenus pakub kogemust. Päris kindlasti ootavad Eesti teenusteloojad ja -arendajad riigilt rohkem abi selles osas, kuidas oma kompetents ja teenused ekspordikõlblikeks ärimudeliteks muuta.

Ma ei pea silmas mitte ainult nn traditsioonilisi teenuseid, nagu transport, ehitus või turism. Meie ümber tegutseb palju andekaid arste, arhitekte, disainereid, juuksureid, teleprodutsente, IKT asjatundjaid jne. Kõik nad on leidnud oma käekirja, edutoovad mudelid ja kontseptsioonid. Kõiki neid saab lahti mõtestada ning luua nendest ärimudelid, mida omakorda mujal maailmas edukalt müüa. Ilma, et peaks ise teise riiki päriseks elama kolima.

Kõik firmad ei pea tootma Nokiaid või iPhone'e,  sajad tuhanded firmad maailmas teenivad raha nende telefonide remondiga. Katuste jääpurikatest puhastamise oskus võib näida tühisena, ometigi on selle järgi hooajaline nõudlus kümnekonnas riigis: kui oled leidnud oma parima puhastusnõksu, siis patenteeri see ja müü kasutusõigus koos juhistega just nende maade hooldusteenust pakkuvatesse ettevõtetesse. Arst, kes oskab ravida, leiab alati head palgatööd ükskõik millises riigis, kuid arst, kes suudab teadlikult töötada välja oma ravimetoodika, saab sellest teha sadu korda suurema rahalise tuluallika.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. November 2014, 09:46
Otsi:

Ava täpsem otsing