Rail Baltic ei pea asjatult looklema
Kangekaelselt Nabala kaitseala idaserva välistades on joonestatud suur hulk kõikvõimalikke looklevaid Rail Balticu trassivariante, mis kõik seavad aga löögi alla sajad majapidamised, kirjutab geotehnikainsener Ago Vilo.
Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamise heaks kiitnud valitsuse otsuse järel Internetis avaldatud võidurõõmu jälgimine tegi nukraks. Liiga paljud ilmselt ei vaevugi tõsiselt mõtlema selle peale, mis tegelikult toimub.
Kultusobjektiks või ka absoluutseks sõjanuiaks muudetud Tuhala nõiakaevu lokaalprobleem on laiendatud tohutule alale ning langetatud otsuse majanduslikke tagajärgi nähtavasti ei kavatsetagi analüüsima hakata. Kas meil on looduskaitsega seni siis asjad nii halvad olnud, et isegi arukus minetatakse?
Teeks kohe selge vahe – maavarad ja Rail Baltic. Oma geotehniliste tagajärgede poolest on need võrreldamatud (ehkki mõlemad on edukalt lahendatavad isegi Nabala piirkonnas), mõju Tuhala nõiakaevule kaasa arvatud. Praegu asutakse aga koos pesuvee väljaviskamisega ka last samasse saatma.
Kangekaelselt pea asustamata Nabala idaserva välistades on joonestatud vist juba tosina jagu kõikvõimalikke looklevaid Rail Balticu trassivariante Harjumaa jaoks. Need kõik on tegelikult „teema variatsioonidega“, seades löögi alla sadade majapidamiste ja kümnete asulate huvid. Samuti ühendab neid asjaolu, et juurde tuleb maksta kümneid miljoneid eurosid juba RB ehituse käigus, ekspluatatsioonist rääkimata.
Tänapäeva geotehnikale on jõukohane kiirraudteede ohutu ehitamine ka väga keerukates ehitusgeoloogilistes tingimustes, mille hulka Nabala õnneks kuidagimoodi ei kuulu. Meie kõigi huvides tuleks Rail Balticu probleemidesse hoopis tõsisemalt suhtuda, kui seda seni tehtud on.
Kaevandamise osas on määrav maavara unikaalsus. Kui mujalt samaväärset saada on, siis pole muidugi vajadust sellega just Nabalas alustada. Ehkki tänapäeval ehitame me edukalt isegi ajalooliste linnade keskel, tiheasustusaladel, kus põhjavee alandamine lähiümbruses üle paari sentimeetri ei saa kõne allagi tulla. Täpselt sama on võimalik tagada ka karjääride ümber, ümbruse hüdrogeoloogilist olukorda vähemalgi määral mõjutamata. Kogu küsimus taandub siingi ainult kulutuste mõistlikkusele, lõpptoodangu saamise tegelikule hinnale.
