Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida me e-residentidele pakume?

    Ivar Veskioja.Foto: Andras Kralla

    Peame endalt küsima, miks peaks keegi tahtma Eestis äri teha. Atraktiivne kohalik turg või investorite rohkus pole realistlikud vastused, kirjutab 1Office UK tegevjuht Ivar Veskioja.

    E-residentsuse loosung hassle-free country kõlab peibutavalt ennekõike neile ettevõtjatele, kes töötavad klientidega globaalselt, pakkudes teenuseid elektroonilistes kanalites. Võimalus saada vajalikud teenused internetist annab ettevõtjale vabaduse kaunites maailma paikades laptopi taga Eesti e-riigi nautimiseks. Ei mingeid ümbrikke dokumentidega, ühepäevase edasi-tagasilennu otsimist Tallinna või kohustuslikke kohtumisi ametnikega.
    Ettevõtte asutamise järel on järgmised vajalikud sammud reeglina pangakonto avamine ja käibemaksunumbri taotlemine. Praegu ei ole Eesti pangad veel valmis e-residentide teenindamiseks kujul, kus e-resident Londonis Eesti saatkonnas digi-ID saamise järel soovib pangakontot avada internetis. Takistuseks on pankade sõnul ennekõike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Digitaalselt tuvastatud erakliendil ei võimalda seadus teha ülekandeid suuremas mahus kui 2000 eurot kuus ning seda ka vaid siseriiklikult. Pangad pole valmis enne seaduse ja finantsinspektsiooni täiendavate juhiste muutmist digitaalset tuvastamist rakendama e-residendi ettevõtte konto avamiseks.
    Käibemaksunumbri saamine on pettuste laine tõttu aina keerulisemaks läinud aastatega ka residentidele. Mitteresidentidest juhatuse liikmetel tuleb arvestada kutsega kohvile maksuameti kontoris. E-residentsusest vaimustumise järel selgub kiirelt, et Londonis Eesti saatkonna külastamisest ja internetis firma asutamisest alates muutub kõik keerulisemaks. Siseriikliku käibe puudumisel on e-residendist ettevõtjal ootus sisendkäibemaksu tagastusteks. Enammakstud käibemaks tekkib kohe, kui ettevõttel on käibemaksuga maksustatud kulud, kuid puudub siseriiklik käive. Maksu- ja tolliameti senine praktika on siseriikliku käibe eeldamine käibemaksunumbri säilitamiseks. Euroopa Liitu teenuseid eksportiv Eesti ettevõte saab igakuise käibemaksu tagastusnõude puhul kaasa ka sagedase kontrolli.
    Osaühingu osade müük toimub digitaalselt ainult Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud osade puhul. Muudel juhtudel tuleb külastada notarit või ette valmistada notariaalsed volitused esindajale. Postiga saadetavad volitused peavad teatud juhtudel kandma ka apostilli, mille saamine on riigiti erineva keerukusega. E-residendid on osade müümisel või ostmisel sama kehvas seisus kui Eestist eemal viibivad eestlased.
    Oodatud e-residendi ja meie väikesearvulise kodumaise ettevõtja jaoks saaks integreerida ettevõtjaportaali maksude maksmise, majandustegevuse registreerimise ja töötajate registreerimise. Sealt ei tohiks välja jätta ka siduvate eelotsuste saamist maksude kohta. Erinevad rohkem ja vähem tõlgitud keskkonnad tuleb muuta üheks hästi toimivaks ettevõtjate portaaliks, mis oleks ka kättesaadav paljudes keeltes.
    Samuti kerkib küsimus riigilõivude põhjendatuse ja maksmise mugavuse üle e-residendil. Riigilõive ei saa maksta krediitkaardi ega Paypali kaudu ning SEPA euromaksete alast väljas asuvast pangast makse tegemine on suur aja- ja rahakulu. SEPA alal ei asu näiteks Suurbritannia, rääkimata USAst. Maksuameti siduv eelotsus maksab ettevõtjale 766,93 eurot ja osaühingu registreerimine kiirmenetluses 185,34 eurot. Suurbritannias maksab ettevõtte registreerimine 13 naela ning seda saab maksta krediitkaardiga. Internetis tehtavad tehingud toimivad kogu maailmas krediitkaartide peal.
    Peame endalt küsima, miks peaks keegi tahtma Eestis äri teha. Realistlikult lähenedes saame kohe välistada, et ettevõtja tuleb Eestisse atraktiivse kohaliku turu või investorite rohkuse tõttu. Kui soovime muutuda Luksemburgi sarnaseks, peame tegema seda, mis nemad juba teinud on ja veel paremini. See kõik viib meid maksudeni, mis ei saa enam olla tabuteema. Luksemburgi ja Eesti vahel on Läti, kus on võimalik jaotada vahedividende, kehtib sotsiaalmaksu lagi kõrgepalgalistele ja osaluste võõrandamine on tulumaksuvaba valdusettevõtetel. Eestil on sellele hetkel vastu panna pentsik 1000 euro suuruste tehingute deklareerimise kohustus ja kasumi tulumaksu puudumine. Dividendide maksmisel on aga Eestis tulumaks kõrgem paljudest Euroopa riikidest.
    World Bank Doing Business edetabelist näeb kiirelt ära, millega on vaja veel tööd teha. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 sõnastatud eesmärk jõuda edetabelis 15. kohale aastaks 2020 ei ole kuigi  ambitsioonikas.
    Võidavad standardite kehtestajad ja nende mahamüüjad. Digi-ID ja mobiil-ID muutmine Euroopa või ka maailma standardiks on Eesti suur võimalus. E-residentsuse kui valitsuse startupi puhul tuleb järgida tavapäraseid reegleid, skaleerida ja müüa kõikidel võimalikel viisidel. Saatkondades e-residendi digi-ID väljastamisega ei tohiks Eesti tehnoloogia võidukäik lõppeda. Maailma eri paigus klientidele internetimakseid võimaldavad pangad saaksid klientidele pakkuda sisselogimist Eesti kiipkaardi või mobiil-ID alusel. Täna saadetakse Eestist väljaspool klientidele postiga koode ja suuri PIN kalkulaatoreid.
    E-residendi projekti võimalikku edu ei jäta märkamata teised riigid ja kindlasti tekib jäljendajaid. E-residentsuse edukus on tihedalt seotud maksukeskkonna atraktiivsusega ja seal on konkurents tihe. Euroopas on kriisi järel aina selgem suurriikide soov vähendada väikeriikide konkurentsieelist soodsama maksukeskkonna pakkumise näol. Maksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidus vähendaks Eesti võimalusi eristumiseks. Samuti tuleb Euroopa e-residentidest välisettevõtjatel ette näha ohtu, et koduriigi maksuameti huvi on määrata Eesti osaühingu püsivaks tegevuskohaks juhatuse tegelik asukoht ning seejärel ühingut maksustada.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.