Mida me e-residentidele pakume?

24. november 2014, 09:15
Ivar Veskioja.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141124/OPINION/141119600/AR/0/AR-141119600.jpg

Peame endalt küsima, miks peaks keegi tahtma Eestis äri teha. Atraktiivne kohalik turg või investorite rohkus pole realistlikud vastused, kirjutab 1Office UK tegevjuht Ivar Veskioja.

E-residentsuse loosung hassle-free country kõlab peibutavalt ennekõike neile ettevõtjatele, kes töötavad klientidega globaalselt, pakkudes teenuseid elektroonilistes kanalites. Võimalus saada vajalikud teenused internetist annab ettevõtjale vabaduse kaunites maailma paikades laptopi taga Eesti e-riigi nautimiseks. Ei mingeid ümbrikke dokumentidega, ühepäevase edasi-tagasilennu otsimist Tallinna või kohustuslikke kohtumisi ametnikega.

Ettevõtte asutamise järel on järgmised vajalikud sammud reeglina pangakonto avamine ja käibemaksunumbri taotlemine. Praegu ei ole Eesti pangad veel valmis e-residentide teenindamiseks kujul, kus e-resident Londonis Eesti saatkonnas digi-ID saamise järel soovib pangakontot avada internetis. Takistuseks on pankade sõnul ennekõike rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Digitaalselt tuvastatud erakliendil ei võimalda seadus teha ülekandeid suuremas mahus kui 2000 eurot kuus ning seda ka vaid siseriiklikult. Pangad pole valmis enne seaduse ja finantsinspektsiooni täiendavate juhiste muutmist digitaalset tuvastamist rakendama e-residendi ettevõtte konto avamiseks.

Käibemaksunumbri saamine on pettuste laine tõttu aina keerulisemaks läinud aastatega ka residentidele. Mitteresidentidest juhatuse liikmetel tuleb arvestada kutsega kohvile maksuameti kontoris. E-residentsusest vaimustumise järel selgub kiirelt, et Londonis Eesti saatkonna külastamisest ja internetis firma asutamisest alates muutub kõik keerulisemaks. Siseriikliku käibe puudumisel on e-residendist ettevõtjal ootus sisendkäibemaksu tagastusteks. Enammakstud käibemaks tekkib kohe, kui ettevõttel on käibemaksuga maksustatud kulud, kuid puudub siseriiklik käive. Maksu- ja tolliameti senine praktika on siseriikliku käibe eeldamine käibemaksunumbri säilitamiseks. Euroopa Liitu teenuseid eksportiv Eesti ettevõte saab igakuise käibemaksu tagastusnõude puhul kaasa ka sagedase kontrolli.

Osaühingu osade müük toimub digitaalselt ainult Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud osade puhul. Muudel juhtudel tuleb külastada notarit või ette valmistada notariaalsed volitused esindajale. Postiga saadetavad volitused peavad teatud juhtudel kandma ka apostilli, mille saamine on riigiti erineva keerukusega. E-residendid on osade müümisel või ostmisel sama kehvas seisus kui Eestist eemal viibivad eestlased.

Oodatud e-residendi ja meie väikesearvulise kodumaise ettevõtja jaoks saaks integreerida ettevõtjaportaali maksude maksmise, majandustegevuse registreerimise ja töötajate registreerimise. Sealt ei tohiks välja jätta ka siduvate eelotsuste saamist maksude kohta. Erinevad rohkem ja vähem tõlgitud keskkonnad tuleb muuta üheks hästi toimivaks ettevõtjate portaaliks, mis oleks ka kättesaadav paljudes keeltes.

Samuti kerkib küsimus riigilõivude põhjendatuse ja maksmise mugavuse üle e-residendil. Riigilõive ei saa maksta krediitkaardi ega Paypali kaudu ning SEPA euromaksete alast väljas asuvast pangast makse tegemine on suur aja- ja rahakulu. SEPA alal ei asu näiteks Suurbritannia, rääkimata USAst. Maksuameti siduv eelotsus maksab ettevõtjale 766,93 eurot ja osaühingu registreerimine kiirmenetluses 185,34 eurot. Suurbritannias maksab ettevõtte registreerimine 13 naela ning seda saab maksta krediitkaardiga. Internetis tehtavad tehingud toimivad kogu maailmas krediitkaartide peal.

Peame endalt küsima, miks peaks keegi tahtma Eestis äri teha. Realistlikult lähenedes saame kohe välistada, et ettevõtja tuleb Eestisse atraktiivse kohaliku turu või investorite rohkuse tõttu. Kui soovime muutuda Luksemburgi sarnaseks, peame tegema seda, mis nemad juba teinud on ja veel paremini. See kõik viib meid maksudeni, mis ei saa enam olla tabuteema. Luksemburgi ja Eesti vahel on Läti, kus on võimalik jaotada vahedividende, kehtib sotsiaalmaksu lagi kõrgepalgalistele ja osaluste võõrandamine on tulumaksuvaba valdusettevõtetel. Eestil on sellele hetkel vastu panna pentsik 1000 euro suuruste tehingute deklareerimise kohustus ja kasumi tulumaksu puudumine. Dividendide maksmisel on aga Eestis tulumaks kõrgem paljudest Euroopa riikidest.

World Bank Doing Business edetabelist näeb kiirelt ära, millega on vaja veel tööd teha. Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 sõnastatud eesmärk jõuda edetabelis 15. kohale aastaks 2020 ei ole kuigi  ambitsioonikas.

Võidavad standardite kehtestajad ja nende mahamüüjad. Digi-ID ja mobiil-ID muutmine Euroopa või ka maailma standardiks on Eesti suur võimalus. E-residentsuse kui valitsuse startupi puhul tuleb järgida tavapäraseid reegleid, skaleerida ja müüa kõikidel võimalikel viisidel. Saatkondades e-residendi digi-ID väljastamisega ei tohiks Eesti tehnoloogia võidukäik lõppeda. Maailma eri paigus klientidele internetimakseid võimaldavad pangad saaksid klientidele pakkuda sisselogimist Eesti kiipkaardi või mobiil-ID alusel. Täna saadetakse Eestist väljaspool klientidele postiga koode ja suuri PIN kalkulaatoreid.

E-residendi projekti võimalikku edu ei jäta märkamata teised riigid ja kindlasti tekib jäljendajaid. E-residentsuse edukus on tihedalt seotud maksukeskkonna atraktiivsusega ja seal on konkurents tihe. Euroopas on kriisi järel aina selgem suurriikide soov vähendada väikeriikide konkurentsieelist soodsama maksukeskkonna pakkumise näol. Maksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidus vähendaks Eesti võimalusi eristumiseks. Samuti tuleb Euroopa e-residentidest välisettevõtjatel ette näha ohtu, et koduriigi maksuameti huvi on määrata Eesti osaühingu püsivaks tegevuskohaks juhatuse tegelik asukoht ning seejärel ühingut maksustada.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2014, 09:25
Otsi:

Ava täpsem otsing