Kes võidab aktiivselt juhitud fondidest?

09. detsember 2014, 00:01
Ege Metsandi
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141209/OPINION/141209794/AR/0/AR-141209794.jpg

Aktiivselt juhitud fondid valivad oma investeerimisobjekte põhjalikult analüüsides, kirjutab Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi.

Investeerimishuviliste seas on kujunenud kõneaineks, kas valida pankade pakutud aktiivselt juhitud fonde või investeerida otse indeksit jälgivatesse börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETFidesse). Selles debatis paistab ETFidesse investeerimine rohkem toetust pälvivat. Peamiste põhjustena  tuuakse  ETFide madalamad kulud ning fakt, et keskmine aktiivselt juhitud fond ei suuda oma võrdlusindeksit ületada. Vastuväiteks tuleb tõdeda, et aktiivselt juhitud fondid on paljudel juhtudel ikkagi parim valik eelkõige eraisikust investori jaoks, kes alles alustab investeerimisega või kellel puudub aeg, et ise tegeleda investeerimisportfelli analüüsi ja taktikalise strateegiaga.

ETF  on üldjuhul üles ehitatud eesmärgiga järgida võimalikult täpselt valitud indeksit. ETFi investeeritud raha paigutatakse otse indeksi aluseks olevatesse aktsiatesse või võlakirjadesse ning mingit investeerimisobjektide analüüsi ega valikut ei toimu. Seetõttu võib suurt hulka ETFe juhtida väga väike meeskond. Näiteks 38 Van Eck Global ETFi (Market Vectors ETFide sponsor) juhib neli inimest, mis määrab ka kulude suuruse.

Aktiivselt juhitud fondid valivad oma investeerimisobjekte põhjalikult analüüsides. Igal fondijuhil on abiks suur hulk portfellijuhte ja analüütikuid. Analüütikud külastavad tihti ettevõtteid, kohtuvad ettevõtete juhtkonnaga, omandades teistele turuosalistele kättesaamatut infot. Selline meeskond ja analüüs võimaldavad fondijuhil leida hea potentsiaaliga ning teiste investorite poolt avastamata investeerimisobjekte, mis annavad fondile võimaluse indeksi tootlust ületada. See on ka peamine põhjus, miks aktiivselt juhitud fondide kulud on ETFidest suuremad.

Aktiivselt juhitavaid fonde haldavad varahaldusettevõtted võivad fondi juhtimise teenuse sisse osta ka mõnelt muult varahaldusettevõttelt, et tagada võimalikult professionaalne meeskond fondi juhtimiseks. Seega ei pruugi panga pakutavad fondid  olla sama panga varahaldusettevõtte poolt juhitud. Tavapraktika kohaselt leitakse konkreetse fondi jaoks selle valdkonna parim meeskond. Kui panga grupis on kohane kompetents olemas, siis mõned panga pakutavad fondid võivad olla juhitud ka samasse gruppi kuuluva spetsiaalselt loodud fondivalitseja poolt. Eestis on need näiteks Põhjamaade fondid, kus Skandinaavia pankadel on vastav kompetents olemas. Kaugemate regioonide fondid on tavaliselt juhitud teiste fondivalitsejate poolt, kel on selles regioonis või valdkonnas hea kogemus ja kompetents. Enne investeerimist tasub alati täpselt välja selgitada, kes on fondi tegelik valitseja.

Keskmine aktiivselt juhitud fond ei suuda peale tasude maha arvamist oma võrdlusindeksit lüüa, kuid ka siin on omad nüansid. Esiteks, ETFi tootlus erineb nii kulude kui ka ülesehituse tõttu alusindeksi tootlusest ning õigem oleks fondide tootlust võrrelda ETFide tootlusega, mis kindlasti muudaks uuringute tulemusi. Teiseks on enamik uuringuid suhteliselt vanad või hõlmavad pikka perioodi. Viimasel ajal on aktiivselt juhitud fondide tasud märgatavalt langenud, mis omakorda tõstab nende neto tootlust. Samuti ei tähenda see, et ükski fond ei suuda turutootlust lüüa. Mitmed uuringud näitavad, et keskmiselt neljandik aktiivselt juhitud fondidest suudab turutootlusest paremat pakkuda. Üksnes ajaloolistele tulemustele toetuda ei saa, kuid pikaajaliselt ja stabiilselt võrdlusindeksit ületav fondi tootlus näitab fondijuhi suurepäraseid võimeid.

Kõik turud pole ühevõrra efektiivsed. Arenenud riikide aktsiaturud on väga efektiivsed, mistõttu vähesed fondijuhid suudavad nendel turgudel indeksist paremat tootlust näidata. Arenevate riikide turud on oluliselt vähem efektiivsed. Näiteks Kremnitzeri uuring (2012) näitab, aktiivselt juhitud arenevate turgude fondid suutsid pakkuda ETFidest keskmiselt 2,87% paremat netotoolust.

Sarnaselt väheefektiivsed on ka mõned võlakirjade turud oma madalama likviidsuse ning tsentraalse turu puudumise tõttu. Üheks heaks näiteks on Nordea European Covered Bond Fund, mille viie aasta tootlus 14.11.2014 seisuga 35,7% (ehk 6,3% aasta baasil) on väga suure vahega ületanud vastava ETFii (iShares Euro Covered Bond) tootluse – 29,1% (ehk 5,2%).

Üheks tähtsaks aktiivselt juhitud fondide eeliseks on riskide juhtimine. Fondijuht üritab saavutada stabiilsemat tootlust vähendades fondi väärtuse kukkumist turgude languse ajal. Investeerides ETF-idesse, saab investor 100%-lise osa nii tõusust kui ka langusest. Viimase kriisi näitel võivad langused  olla päris suured ning paljud müüvad oma investeeringu maha kõige halvemal hetkel. Fondijuht saab languseks valmistudes aktsiate osakaalu portfellis vähendada nii, et fondi väärtuse kukkumine võib olla oluliselt väiksem.

 

 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. December 2014, 07:01
Otsi:

Ava täpsem otsing