Tööjõumaksude vähendus pole lahendus

09. detsember 2014, 00:01
Eugen Veges
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141209/OPINION/141209788/AR/0/AR-141209788.jpg

Eestis kavandatav tööjõumaksumäärade alandamine ei too paksemat leivaviilu lauale. Kogeme vaid segadust ja maksutulu haldamine muutub keerulisemaks, kirjutab ettevõtja Eugen Veges.

Tööjõumaksude alandamine ja mõne teise maksu kergitamine pole lahendus. See ei suurenda elanike ostuvõimet, ei too majandusse lisaraha. Maksuliikidest määravam on see, kui palju makse kokku makstakse. Meie maksusüsteemi lihtsuse juures ei piisa ühe maksumäära langetamisest ja teise kergitamisest. Maksusüsteemi tuleks muuta radikaalselt (nt juurutada astmeline tulumaks, rakendada maksueristusi) või siis hoida suund maksumäärade alandamisele. Ei tasu karta, et määrade alandamine vähendaks riigilaekumist. Selle mõju on vastupidine, sest tarbimiskasvu mõju (meie sissetulekute juures) maksulaekumise kasvule on määradest jõulisem.

Iga muudatusega kaasnevad kulutused. Kui sellest saadav tulu ei ületa kulutusi, siis pole sellest kasu, sest see pärsib finantsvõimekuse kasvu. Tööjõumaksude kavandatav langetamine (mõne teise maksumäära tõstmine) oma eesmärki ei täida. Ka varasemad maksumuudatused (käibemaksumäära tõstmine, tulumaksu alandamine ja töötusmaksu kehtestamine jmt) ei täitnud eesmärki. Elukeskkond pole eriti paranenud, majandus toimib suuresti abirahaga. Mis veelgi halvem – noored unistavad endiselt kauguste taha kodu rajamisest.

Eesti on maksude haldamiseks tehtava aja poolest paljude riikidega võrreldes heal kohal (st maksumaksjad on tublid), kuid üldise maksukoormusega hõivame aina kesisemaid positsioone. Järelduste tegemiste asemel trikitame maksumääradega, peidame aina suuremaid maksutulu summasid teistele tuluridadele. 

Üksikutele maksudele pühendumine eksitab. Pole mõtet võrrelda erinevaid maksurakendusi - ühtlast tulumaksumäära progresseeruva tulumaksumääraga või maksusid, mille suhtes rakendatakse erisusi (nt toiduainetele rakendatakse paljudes riikides oluliselt madalamaid määrasid jmt). Varjatud maksustamine (töötuskindlustusmaks, riigilõivud, monopoolsete riigiettevõtete dividenditulu jmt) teeb võrdlusbaasid veelgi segasemaks.

Probleemid (madalad töötasud, kehv ettevõtluskeskkond jmt) ei tulene mitte maksude ebaproportsionaalsusest, vaid nende määradega üle pingutamisest. Ühiskond vajaks hädasti (neto)maksukoormuse erapooletut auditeerimist. 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. December 2014, 07:01
Otsi:

Ava täpsem otsing